Tumgik
#yuta sunami
op8englishblog-blog · 5 years
Text
SHINE★彡Unit and Member Introduction ♪
 We start from the first unit, SHINE★彡 !
Tumblr media
The newly-launched unit of Op8♪ that challenges any music genres. The unit consists of 6 members who play clarinet, piano, flute, oboe, horn, and bassoon.
♪ Members:
(Note: We applied English format name for all the characters and the voice actors, so the format is nickname then the surname~)
Hibiki Nanahoshi (CV. Shoya Chiba)
[The leader of SHINE★彡]
"If we are with Director, we can shine brightly!"
 The kind of hero-type boy that can get through everything with his spirit and cheerfulness.
Tumblr media Tumblr media
Age : 18 years old
Birthday : January, 31st
Zodiac Sign : Capricorn
Height : 167 cm
Weight : 55 kg
Blood Type: O
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Clarinet
Hobby : Fishing
Like(s) : Stuffed-bread
Dislike(s) : None
 Lively and cheerful boy who has courage on anything. Admiring Itsuki Reizei's piano performance when they met around junior high. After that, he started to playing music because he thought that he can also "shine".
As part of SHINE★彡, he is doing his best for his sparkling dream.
It is a fate(?) to have encounter with YSHM (Yashumu) and they became a roommate in Op8♪ dorm. They spend their leisure time together.
Actually he seems to have problem with his family?
Itsuki Reizei (CV. Kentaro Kumagai)
"Being defeated is unforgivable. I will definitely make us win."
 A serious honor student who is strict to himself and hate to lose.
Tumblr media Tumblr media
Age : 18 years old
Birthday : February, 22nd
Zodiac Sign : Pisces
Height : 168 cm
Weight : 54 kg
Blood Type: A
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Piano
Hobby : Aquarium making
Like(s) : Pickles, dried plum
Dislike(s) : Extreme sweet food
 Serious honor student who is strict both to himself and to others. He is a practice demon. He is also practicing if it is in his free time.
He has a harsh attitude but good at taking care of someone. He is like father's figure in SHINE★彡 unit.
The school is also recognized his talent and he is the student council president.
Aiming to become a pianist under the influence of his mother who is a piano lecturer, but he is wavering between his mother's dream and his own dream...?
Riku Amou (CV. Yuusuke Nagano)
"Uhh...err...I-I am sorry..."
 He is a coward and crybaby, but he has a remarkable and glowing talent!
Tumblr media Tumblr media
Age : 16 years old
Birthday : January, 5th
Zodiac Sign : Capricorn
Height : 155 cm
Weight : 46 kg
Blood Type: A
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Flute
Hobby : Taking care of animals and plants, drawing illustrations
Like(s) : Ice cream, marshmallow
Dislike(s) : Dried plum, red pepper
 He is a coward and crybaby.
He isn't very good at talking to others, but good at telling his emotions through musics and sounds.
He is the most brilliant at composing music in the unit and the musics he creates often have a grand theme.
He isn't very good with human relationship and doesn't have someone he can call "friend". He is now confused about his communal living with SHINE★彡.
He collects "Mochida-san" character goods.
YSHM (CV. Junta Terashima)
*read as "Yashumu"*
"Attract me with the timbre of your soul."
 He is a prince of a foreign country who is kind and thoughtful about his friends.
Tumblr media Tumblr media
Age : 20 years old
Birthday : June, 7th
Zodiac Sign : Cancer
Height : 178 cm
Weight : 63 kg
Blood Type: AB
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Oboe
Hobby : Grinds coffee beans and then drink the coffee while listening to everyone chattering in enjoy
Like(s) : Extreme spicy ramen, coffee
Dislike(s) : None
 Although he is the prince of a faraway country, he wandered abroad alone for mastering the play of oboe. He is attracted to Hibiki's soul and came to Japan.
He lives his life freely and keep living as one's soul at his best.
He is a realistic person, watching over the unit objectively.
He believes that his light blue eye (his right eye) has the power to see through the soul. He likes Hibiki's soul and smile.
Yuta Sunami (CV. Shohei Komatsu)
"Good work, Director! I made you impress, didn't I?"
 Flashy, yet a frivolous person and also fashionable. But he is actually a worthless person?
Tumblr media Tumblr media
Age : 17 years old
Birthday : April, 1st
Zodiac Sign : Aries
Height : 167 cm
Weight : 51 kg
Blood Type: B
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Horn
Hobby : Daily part-time working
Like(s) : Vegetables, chicken meat, healthy food
Dislike(s) : Natto, crustacean
 Frivolous, yet a mood maker who will liven up his surroundings.
He is straightforward and always say what he want. Even when he doesn't feel motivated, he will say it clearly. But he always passionate and always chasing his dreams.
He wants to protect Riku as if Riku was his little brother but it doesn't turn out well and he is worried by that.
He is type of people who can't deal with unexpected incident.
Eisuke Makita (CV. Kento Ito)
"Everyone~! The food is ready~~!"
 Amiable person and his expression looks like a large-sized doggy when he comes to anything.
Tumblr media Tumblr media
Age : 20 years old
Birthday : June, 20th
Zodiac Sign : Gemini
Height : 187 cm
Weight : 73 kg
Blood Type: O
Unit : SHINE★彡
Musical Instrument : Bassoon
Hobby : Playing basketball
Like(s) : Tuna mayo rice ball
Dislike(s) : Foods that are too greasy
 His personality is likeable and he takes everything gently.
As the oldest in the unit, he feels like he obliged to watch over everyone. But he is pleased when the older people and Director concerned about him.
In the dormitory, he is in charge of cooking and his cook tasted like home cooking, also he behaves like SHINE★彡 unit's mother.
Itsuki is his childhood friend and he amazed by Itsuki's talent. Because of that, he started to play bassoon.
That’s all from SHINE★彡 unit~! ♪
source: Op8 ♪ Official Website
7 notes · View notes
op8-translations · 5 years
Text
Tumblr media
Movement 1, Episode 2: Six New Stars
--- A few hours later...
Director: So this is the Op8♪ office...
A sudden notice had granted me with 19 artists and this building.
Director: It’s small compared to Reve’s office, but this is too big for me to manage as just one person.
Haruka: Things look pretty serious, huh? Looks like I’m moving to Op8♪ too, so be good to me, Kitten ♪
Director: 18 more artists like him, huh... The responsibility’s weighing down heavy, but I’ll do my best. First off, a confirmation of the facilities we’re working with here...
Director: This is a practice studio... There’s a recording studio too. The other floors have nothing on them..... they’re all rather spacious, though, so they can all be put to good use somehow. “Op8♪” still doesn’t have anything yet... What does the name of this place even mean? “Op” as in “opus”? And 8 as in... title number 8? Hm...
I check the roster of artists transferring to Op8♪ once more. As a major label, Reve Music has different subsidiaries for classical, jazz and the like... There are plenty of names on the roster along with labels that seem like they can transfer to. So why transfer to Op8...?  Making a brand new label so suddenly... just what kind of label is this “Op8♪” supposed to be...?
Hibiki: Pardon the intrusion! Under Op8♪ as of today, Nanahoshi Hibiki! Let’s get along! Wait... huh?
Director: You... earlier we...!
Hibiki: Ehehe! Truth is, just after that, I got a call from the president saying that I passed! 
Director: Congrats! I’m happy for you.
Hibiki: Could it be... you’re Op8♪’s director...?
Director: That would be correct. I look forward to working with you.
Hibiki: Woah... you’re the director... Director! Please treat me kindly! Y’know, I... if I’m with Director, I feel like I can shine!!
Itsuki: Hibiki, you two know each other?
Hibiki: Kinda! Director, this is Ikki... he plays piano in my group SHINE.
Itsuki: You’re the director...? My name is Reizei Itsuki. I’m confident we’ll rise to great heights. It’s a pleasure to meet you. And...
Yuta: Good work today, boss! On French horn, I’m Sunami Yuta! 
Eisuke: I’m Makita Eisuke on bassoon. Nice to meet you!
Hibiki: Yshm, you too!
Yshm: Hm... the colour of your soul is quite fascinating.
Director: Huh? 
Yshm: It looks like we’ll be able to produce good music if we’re together. I am Yshm, the oboe player. Pleasure to make your acquaintance.
Director: ...You too.
I’d thought that was all of them, but I noticed there was still one more hiding behind a pillar.
Yuta: All that’s left is Riku-chan! Introduce yourself quickly.
Riku: A-ah... I... s-sorry. I-I’m... u-uh... 
Itsuki: Calm down, Amou.
Riku: I-I’m sorry...! My name is... Amou Riku... I play the flute...
The stuffed toy in Riku-kun’s grasp let out a squeak.
Yuta: Riku-chan, you’re too nervous! You’re crushing Mochida-san!
Riku: Ngh...
Hibiki: The six of us together make up the group SHINE★彡! More or less, I’m the one who started up the group, so...
Itsuki: Hibiki’s the leader of this unit.
Hibiki: Ehehe... that’s right! I might not look reliable, but nobody can beat me in terms of energy and willpower! ...Director, let’s work hard together!
Director: Same goes to all of you. Let’s work hard.
Their eyes were shining as they looked back at me. Only Riku-kun had his head cast downwards in anxiety. 
Director: For the time being, can I hear how you guys sound? 
Hibiki: Of course! Everyone, let’s show Director what we’ve got!
14 notes · View notes
phamthituong · 4 years
Text
Vāsamālinīkya
Vāsamālinīkya
Namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa
1.
Vuḍḍhopi jinānaṃ, buddhosi vijānaṃ;
Pubboditi māhaṃ, kubbomi vimānaṃ.
(Tanumajjhāgāthā)
2.
Mahāsamatakūlaṃ, narāpavarapūjaṃ;
Jahā abhayapūraṃ, namā kanakarūpaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
3.
Narāsabhasubuddhaṃ , pajāmatanuruttaṃ;
Dayākaramuduttaṃ, namāma ha usukkaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
4.
Hitaṃ vahasusīlo, pamodati sukhatte;
Name tamapabuddhaṃ, jinaṃ gatasukhantaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
5.
Bandhu ca santakileso, yo pitavaṇṇapabhāso;
Gotamagottasuññato, tassa namo narasīho.
(Citrapadāgāthā)
6.
Buddhaṃ suddhaṃ lokesītaṃ, ukkaṃ yuttaṃ yoge haṃ;
Vantātītaṃ oghe sīdaṃ, vandāpīhaṃ sokehīhaṃ.
(Vijjummālāgāthā)
7.
Bhogavatī yopakhamī, sītadayā lokasakhā;
Dhātutaye kitti sa ve, dātu jaye-tassa ca me;
(Māṇavakagāthā)
8.
Mānito lukho rutotha, sannibho subho sukho ca;
Jānito dharo namo ca, tassa yo thuto guṇova.
(Samānikāgāthā)
9.
Jayaṃ dhajaṃ pajāpuge, ṭhitaṃ lilaṃ mahāsukhe;
Subhaṃ phuṭaṃ pabhaṃ name, hitaṃ sukhaṃ dadātu me.
(Pamāṇikāgāthā)
10.
Puṇṇapuññajanitasubhaṃ, jātiñātithutiyaguṇaṃ;
Bhedaveravimalajinaṃ, ñāṇapādacaraṇa-mahaṃ.
(Halamukhīgāthā)
11.
Sati mati suci yo-bhāso, thuti muni sukhito kāyo;
Manujapumasuto nātho, jayavara mu-sabho dāto.
(Bhujagasusugāthā)
12.
Yo buddho pavaro lilo puge,
Lokutto abhayo ṭhito sukhe;
Uttiṇṇaṃ nisabhaṃ hitaṃ vahe,
Monindaṃ vimalaṃ jinaṃ name.
(Suddhavirājitagāthā)
13.
Devindaṃ varagaṇatherindaṃ,
Niṭṭhānaṃ bhavajananibbānaṃ;
Niddosaṃ raṇarajanipphoṭaṃ,
Vande-haṃ subhamukhasoṇṇemaṃ.
(Paṇavagāthā)
14.
Gotamagotte ketuva ñātaṃ,
Lokajakhette meruva jātaṃ;
Thandilajeṭṭhe bheditamāraṃ,
Paṇḍitamajjhe medhiva bhāṇaṃ;
Mantiya vande sevitanāthaṃ.
(Rummavatīgāthā)
15.
Buddho sukko amitaguṇīso,
Yutto mutto sasiva timīto;
Khe yo tejo tapasiva akko,
Phelo theto tava namakāro.
(Mattāgāthā)
16.
Yo jitamāre ve aji sabbaṃ,
Tho mitasāre he-dhitapattaṃ;
Saṃsitapuṇṇo so nami tassa,
Paṇḍitaphullo so matikassa.
(Campakamālāgāthā)
17.
Kanakarūpa mūpameyyakaṃ,
Pavarasūra pūjasevataṃ;
Kamalabhūma dhūradesakaṃ,
Naramarūpa rū name ta-haṃ.
(Manoramāgāthā)
18.
Deve gate dvevārā gamāsi,
Sele cale ye ñātā pacāyi;
Uddhaṃ tale tevāsaṃ akāsi,
Buddhaṃ mate esāhaṃ namāmi.
(Ubbhāsakantagāthā)
19.
Ukke sunutaṃ puthukañca theraṃ,
Vutte sukhumaṃ ujukaṃ tathetaṃ;
Dibbe paṭimaṃ kiriyaṃ vadetaṃ,
Iddhe mahitaṃ kathitaṃ namehaṃ.
(Upaṭṭhitagāthā)
20. Dibbassa pūre pavarehi gutto,
Siddhattha bhūte nagarehi vuṭṭho;
Saṅkassa pūre ma-gaṇehi buddho,
Aññattha pūje paname ni kubbo.
(Indavajirāgāthā)
21.
Subhaṃ thutaṃ yo rajataṃ balatthaṃ,
Yugaṃ hutaṃ so kanakaṃ kamatthaṃ;
Citaṃ ṭhitaṃ lohitakaṃ manāpaṃ,
Lilaṃ itaṃ soraci taṃ namāhaṃ.
(Upendavajirāgāthā)
22.
Pinitaṃ viṇaṃ sakhilaṃ yaji taṃ,
Susukhaṃ dhujaṃ biluvaṃ niyutaṃ;
Ṭhapiyaṃ simaṃ thunutaṃ puthulaṃ,
Nami haṃ khiṇaṃ sukhumaṃ mudukaṃ.
(Sumukhīgāthā)
23.
Sogati bodhayiṃ gāhiya pattaṃ,
Otari sonami jānita atthaṃ;
Bhūpati pūjayi sākiya vaṃsaṃ,
Sūjadhi ūpadhi bhāsita dhammaṃ.
(Dodhakagāthā)
24.
Cattāro-me yācite so pavutthe,
Laddhā bhoge kāmite oghamutte;
Kattā tose-taṃ name colayutte,
Tatthā-loke taṃpate kho padukke.
(Sālinīgāthā)
25.
Sattā-loko sarito yo dhajukkaṃ,
Tatthā-gopo raciyo-noja-muddhaṃ;
Bhaddā-soko-pacito-bho pabuddhaṃ,
Saddhāyogo bhaji so-ho-namuccaṃ.
(Vātompīgāthā)
26.
Ñātamarūnaṃ upari ṭhitānaṃ,
Vālapasūkaṃ huvati jinānaṃ;
Devasuyāmo jinamiti ñāto,
Tena sukhā-bho vinami idā so.
(Sirīgāthā)
27.
Puṇṇakena kusumena sevataṃ,
Kuñjareva thunutena khe gataṃ;
Sundarena nami tena me jayaṃ,
Puññatejakari-dhesa ve dadaṃ.
(Rathoddhatāgāthā)
28.
Mātu āyu khiṇu-ke iha pubbe,
Tāsu sādhu visute-disakucce;
Vāta tāla khaciteni-dha soṇṇe,
‘‘Tāta tāta’’ yaji te-tisa vande.
(Svāgatagāthā)
29.
Upari kamalayoni sobhitaṃ,
Juhati dhavalajoti-dositaṃ;
Sukari ya-matabodhi-mocitaṃ,
Sunami caraṇaloki-dho-rimaṃ.
(Bhaddikāgāthā)
30.
Vane jino yo vinayaṃ supekkhi-maṃ,
Mate ṭhito-bho dijakaṃ dubajjitaṃ;
Aghe-nidho khobhi-taraṃ mune-cchi-daṃ,
Name-bhito bodhimahaṃ lukha-jjhitaṃ.
(Vaṃsaṭṭhagāthā)
31.
Yo jāti-domānī-mupāsi lambi taṃ,
Kodhehi lokehi dubhāsi paṇḍitaṃ;
Pūrepi mūlepi pahāsi diṭṭhikaṃ,
Sabbehi pattehi namāmi icchitaṃ.
(Indavaṃsāgāthā)
32.
Verañjake pūravare vibhūsite,
Nelañjane dūmavane vikūjite;
Khemaṅkare thūlatare vidū site,
Eta-ṅgame pūna name virūpi ve.
(Indavaṃsāgāthā)
33.
Adhunāpi sa sārisuto nimalaṃ,
Tamupāsi matāpi kuto ci nayaṃ;
Karuṇāyi dha yāci budho vinayaṃ,
Garukāpi namāmi su-yo jita-haṃ.
(Toṭakagāthā)
34.
Janavaro muni so sarito vane,
Vasabhato udito-pari gotame;
Gamanaso guṇiko gami-to name,
Nagara-do juti-mo ghatito-sathe.
(Dutavilambitagāthā)
35.
Bhagavati kuṭigāre yo nisinne,
Dhanavati suvisāle-ko isinde;
Ya-malabhi muni lābhe molichinne,
Sa panami juti-māse-to kilinne.
(Puṭagāthā)
36.
Paṭhapita-miccassa sidatu sabbaṃ,
Paṭhami-dha sikkhassa hitasukhatthaṃ;
Pavadiya giddhassa khiṇalukhatthaṃ,
Panami ca kiccassa sikhamukappaṃ.
(Kusumavicittāgāthā)
37.
Nilobhāsi dhūmehi yu-cco vilāse,
Ṭhito cā-bhi bhū tehi rukkho-digāhe;
Yi-to tāni pūrepi luddho dvivāre,
Jino-kāsi pūjemi buddho hitā-se.
(Bhujaṅgappayātagāthā)
38.
Janarame dasasare visālake,
Munivare kuṭighare-riyāpathe;
Dhutatare-subhakathe caji sa ve,
Tatiyake-ta-midha ve ṭhapi name.
(Piyaṃvadāgāthā)
39.
Vesālike tu vasi kātu cātukaṃ,
Te ñāhi tesu labhi-dhā-mukā-mukaṃ;
Negāmikesu bhaji phāsu sā-yukaṃ,
Etā-dhikesu nami-kāsu-dā-tulaṃ.
(Lalitāgāthā)
40.
Vadi suppiyo duvacanaṃ tamato,
Sahi muttiko guṇakathaṃ tathato;
Gami māṇavo durapathaṃ carato,
Nami sādhavo budhavaraṃ paraso.
(Pamitakkharāgāthā)
41.
Yu-pagami vimalo sakhilo tadā,
Yuvavati-pivano rami yo brahmā;
Ekasayi ṭhitato kathi kho guṇe,
Esa nami jina-mo padhi-do-juke.
(Ujjalāgāthā)
42.
Jānaṃ sabbesaṃ desi yo kho-dhimuttaṃ,
Ānandattheraṃ vedito coḷisuttaṃ;
Kāyassammukhe kātuno-lokiyaṃ-se,
Ṭhāna-ssa-ppuge kāruṇo hoti vande.
(Vessadevī gāthā)
43.
Sukathiya majjhimasīla-maparaṃ,
Yu-pacita-metthi-dha cīra-manayaṃ;
Budhayi ca bhajjita-mīṇavataraṃ,
Sunami pavajjita-mīha-mamalaṃ.
(Tāmarasagāthā)
44.
Mahakañhi sīlampi abhāsi kante,
Brahmathandilī mamhi manāpi ramme;
Calakampi gīrampi kadāci ambe,
Varapaṇḍi khīṇampi namāmi taṃ ve.
(Kamalāgāthā)
45.
Mohante jini paṭhame jaye jitāyaṃ,
Soramme isipatane vane nivāsaṃ.
Khobhante kiri sakale vade vilāsaṃ,
Ghoraṃve vinidamane name jinā-haṃ.
(Pahāsinīgāthā)
46.
Divārakaṃ bajanagaraṃ phitaṃ vase,
Nisāya taṃ janagaṇanaṃ ṭhitaṃ mate;
Vijānakaṃ tamajaṭakaṃ sitaṃ vane,
Hitāvahaṃ narapavaraṃ imaṃ name.
(Ruciragāthā)
47.
Racita-maviralaṃ manussa mathā paṇaṃ,
Pasiya tatiyakaṃ catuttha makā sayaṃ;
Karita-madhikataṃ akhubbhamalā sabhaṃ,
Jahitagatiparaṃ panujja namāma-haṃ.
(Parājitāgāthā)
48.
Nagara-majaya-mesa nivasi tha pare,
Mahati sa maṇike sakuṇakujavane;
Yapati vasati ve hitasivavahane,
Surata mubhayame-sita mima paname.
(Paharaṇakalikāgāthā)
49.
Chaṭṭhaṃ vase athu-da tattha vane mune saṃ,
Sabbaṃ dhare makulapabbatake upedaṃ;
Cattaṃ male manuja matthavase sudesaṃ,
Bhattaṃ name lahuka mappa mare dhune taṃ.
(Vasantatilakagāthā)
50.
Nuna upavasati idha tha puna parime,
Sukhaguṇamahati tidasapura ajite;
Yuganuta mavadi vitatha mughatari ve,
Hutathuna manami simada tula mariye.
(Sasikalāgāthā)
51.
Jinapati susumāraṃ bhesakallāvane-saṃ,
Nivasati puthuñāṇaṃ khve-sa nandālaye-taṃ;
Vimala-mi dhu-jukāyaṃ bhedasantāpa-sesaṃ,
Vijaha-pi sukhumālaṃ esamantā name-haṃ.
(Mālinīgāthā)
52.
Mahati sukantiye atha ca tattha sītale,
Vasati kusambiye navamavassa-pī-tare;
Avahi sukha-ntime pajaha-mattha-mī-dha ve,
Panami nudaṃ hine sakalasatthavasaye.
(Pabhaddakagāthā)
53.
Yudhavati pālileyyaka vane pahāya nāge,
Upaṭhahi nāgi-dhe-sa dasame jahāya bāle;
Sukhavasi kāyike ca manake tadāsa sāte,
Yuta-madhi vāhite ca paname payāta māre.
(Vāṇinīgāthā)
54.
Ito patte nāḷe vasati dijagāmepi dasame,
Hitopatthenā-yeka adhiki-dha vādehi vadake;
Vilomatthehā-neka-sahi ṭhita-māghepi samaye,
Viyogatthe-tā-neja-mapi pihavāsehi paname.
(Sikharaṇīgāthā)
55.
Dviadhiki-tare verañjāyaṃ tato dasamaṃ pare,
Nivasi nilake khedaṅghātaṃ karo paramaṃ vane;
Kilami idha ve vehaṅgānaṃ manoramakaṃ vase,
Viraji-sigaṇe medhaṅkāraṃ asokadadaṃ name.
(Hiriṇīgāthā)
56.
Yo sampuṇṇe upari tirase cāliye pabbatepi,
Sobhaṃ phulle suvasi itare kāmite appamehi;
Sāvatthikkenu-da catudase kārite ālayepi,
Kāmo-cchidde tu bhaya muname ñātime dvārakehi.
(Mandakkantāgāthā)
57.
Sakko kappile kariya madake niggaho yoti pañce,
Dakkho kappiye vasidha yamake iddhako bhohi aññe;
Yakkho dabbike damiya nagare soḷase-topi vaṅke,
Aggo-ghattite paciya paname bodhake monipaññe.
(Kusumitalatāvellitagāthā)
58.
Duladdhe pūre yopari ca dasato rājagehaṃ bhajanto,
Tu satte kūle kho kari dha yapato vāsamejaṃ jahanto;
Dumaṭṭhe pūneso ramita-calato ṭṭhārasetaṃ dadaṃ so,
Guṇasse vūpeto namidha karabho kāyakhedaṃ sahanto.
(Meghavipphujjitagāthā)
59.
Cālīye parime tatheva acale-kūnepi vīse lilaṃ,
Bhāgī ce sa hite pageva pavase sūrehi nisevitaṃ;
Kārite ramike pare ca nagare pūrepi vīse imaṃ,
Hārite vasime jahena paname mūlepi khīṇe jitaṃ.
(Saddūlavikkīlitagāthā)
60.
Pañcapañca-mākare tatopi piṇḍakena jetakānane ca,
Aññamañña-mādarena yo nisinnakena te ca māpayeva;
Pubbapubbaārāme payoji-pāsikāya vāramāvasedha,
Suddhasuddha-māmalena poriyātimāya mānasā namesa.
(Vuttagāthā)
Puññenā’nena saṃsāramupadhi suci sappūrise vo paseve,
Tehā dinnaṃ sugāho suciparisaupeto arogo bhaveyyaṃ;
Dīghāyūko mahāpañña yasadhanasulābho ca kalyāṇamitto,
Lokādibbo ca maggo samamatiparivārova nibbānapatto.
(Saddharāgāthā)
Ka.
Nassati sāsane chanavutādhike ca tivise sate kaliyuge,
Dvesatacuddasādhikasahassake sakalaraṭṭhakaṃ khubhi gate;
Bhātikayuddhakena nagaraṃ tadā bhavati chārikā yatigaṇo,
Dukkhagato mahāpaharaṇehi jivitakhayampi eti piṭake.
(Bhaddakagāthā)
Kha.
Udisaka cetyakepi vikiriya nāsati dha so thiro sagaṇato,
Vijahiya purato ttaravaneka kumbhakaragāmakaṃ nivasaye;
Satagaṇakehi tattha janakopi ‘‘bhota idha vāsa sabbayatinaṃ,
Upaṭṭhahamī’’ti tamhi katipāhanaṃ vasati kho vimaṃsiya sukhaṃ.
(Lalitagāthā)
Ga.
Tattha araññe ramito sucari saddhamma-timāni suyatīhi tipīko,
Dhūrasuyutto parigāhiya sujāto supaṭṭhāti kunadita-muyānaṃ;
So satamaccehi kataṃ nagari daṃ tassa ca pācina raha dhikakose,
Paccayanāyāsu da chāyabahuko suddhayatipi idha vasanakāle.
(Tanugāthā)
Gha.
Phagguṇamāse chadine raciya niṭṭhaṃva gato paramari iminā-yaṃ,
Sijjhatu pemaṃ vata rakkhatu sudevo uda vaḍḍhatu jinavacane taṃ;
Vāsamālinī niṭṭhitā.
from Theravada - Dhamma Bậc Giác Ngộ Chỉ Dạy Được Các Bậc Trưởng Lão Gìn Giữ & Lưu Truyền - Feed https://theravada.vn/vasamalinikya/ from Theravada https://theravadavn.tumblr.com/post/625071502869544960
0 notes
lethiphuonganh · 4 years
Text
Vāsamālinīkya
Vāsamālinīkya
Namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa
1.
Vuḍḍhopi jinānaṃ, buddhosi vijānaṃ;
Pubboditi māhaṃ, kubbomi vimānaṃ.
(Tanumajjhāgāthā)
2.
Mahāsamatakūlaṃ, narāpavarapūjaṃ;
Jahā abhayapūraṃ, namā kanakarūpaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
3.
Narāsabhasubuddhaṃ , pajāmatanuruttaṃ;
Dayākaramuduttaṃ, namāma ha usukkaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
4.
Hitaṃ vahasusīlo, pamodati sukhatte;
Name tamapabuddhaṃ, jinaṃ gatasukhantaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
5.
Bandhu ca santakileso, yo pitavaṇṇapabhāso;
Gotamagottasuññato, tassa namo narasīho.
(Citrapadāgāthā)
6.
Buddhaṃ suddhaṃ lokesītaṃ, ukkaṃ yuttaṃ yoge haṃ;
Vantātītaṃ oghe sīdaṃ, vandāpīhaṃ sokehīhaṃ.
(Vijjummālāgāthā)
7.
Bhogavatī yopakhamī, sītadayā lokasakhā;
Dhātutaye kitti sa ve, dātu jaye-tassa ca me;
(Māṇavakagāthā)
8.
Mānito lukho rutotha, sannibho subho sukho ca;
Jānito dharo namo ca, tassa yo thuto guṇova.
(Samānikāgāthā)
9.
Jayaṃ dhajaṃ pajāpuge, ṭhitaṃ lilaṃ mahāsukhe;
Subhaṃ phuṭaṃ pabhaṃ name, hitaṃ sukhaṃ dadātu me.
(Pamāṇikāgāthā)
10.
Puṇṇapuññajanitasubhaṃ, jātiñātithutiyaguṇaṃ;
Bhedaveravimalajinaṃ, ñāṇapādacaraṇa-mahaṃ.
(Halamukhīgāthā)
11.
Sati mati suci yo-bhāso, thuti muni sukhito kāyo;
Manujapumasuto nātho, jayavara mu-sabho dāto.
(Bhujagasusugāthā)
12.
Yo buddho pavaro lilo puge,
Lokutto abhayo ṭhito sukhe;
Uttiṇṇaṃ nisabhaṃ hitaṃ vahe,
Monindaṃ vimalaṃ jinaṃ name.
(Suddhavirājitagāthā)
13.
Devindaṃ varagaṇatherindaṃ,
Niṭṭhānaṃ bhavajananibbānaṃ;
Niddosaṃ raṇarajanipphoṭaṃ,
Vande-haṃ subhamukhasoṇṇemaṃ.
(Paṇavagāthā)
14.
Gotamagotte ketuva ñātaṃ,
Lokajakhette meruva jātaṃ;
Thandilajeṭṭhe bheditamāraṃ,
Paṇḍitamajjhe medhiva bhāṇaṃ;
Mantiya vande sevitanāthaṃ.
(Rummavatīgāthā)
15.
Buddho sukko amitaguṇīso,
Yutto mutto sasiva timīto;
Khe yo tejo tapasiva akko,
Phelo theto tava namakāro.
(Mattāgāthā)
16.
Yo jitamāre ve aji sabbaṃ,
Tho mitasāre he-dhitapattaṃ;
Saṃsitapuṇṇo so nami tassa,
Paṇḍitaphullo so matikassa.
(Campakamālāgāthā)
17.
Kanakarūpa mūpameyyakaṃ,
Pavarasūra pūjasevataṃ;
Kamalabhūma dhūradesakaṃ,
Naramarūpa rū name ta-haṃ.
(Manoramāgāthā)
18.
Deve gate dvevārā gamāsi,
Sele cale ye ñātā pacāyi;
Uddhaṃ tale tevāsaṃ akāsi,
Buddhaṃ mate esāhaṃ namāmi.
(Ubbhāsakantagāthā)
19.
Ukke sunutaṃ puthukañca theraṃ,
Vutte sukhumaṃ ujukaṃ tathetaṃ;
Dibbe paṭimaṃ kiriyaṃ vadetaṃ,
Iddhe mahitaṃ kathitaṃ namehaṃ.
(Upaṭṭhitagāthā)
20. Dibbassa pūre pavarehi gutto,
Siddhattha bhūte nagarehi vuṭṭho;
Saṅkassa pūre ma-gaṇehi buddho,
Aññattha pūje paname ni kubbo.
(Indavajirāgāthā)
21.
Subhaṃ thutaṃ yo rajataṃ balatthaṃ,
Yugaṃ hutaṃ so kanakaṃ kamatthaṃ;
Citaṃ ṭhitaṃ lohitakaṃ manāpaṃ,
Lilaṃ itaṃ soraci taṃ namāhaṃ.
(Upendavajirāgāthā)
22.
Pinitaṃ viṇaṃ sakhilaṃ yaji taṃ,
Susukhaṃ dhujaṃ biluvaṃ niyutaṃ;
Ṭhapiyaṃ simaṃ thunutaṃ puthulaṃ,
Nami haṃ khiṇaṃ sukhumaṃ mudukaṃ.
(Sumukhīgāthā)
23.
Sogati bodhayiṃ gāhiya pattaṃ,
Otari sonami jānita atthaṃ;
Bhūpati pūjayi sākiya vaṃsaṃ,
Sūjadhi ūpadhi bhāsita dhammaṃ.
(Dodhakagāthā)
24.
Cattāro-me yācite so pavutthe,
Laddhā bhoge kāmite oghamutte;
Kattā tose-taṃ name colayutte,
Tatthā-loke taṃpate kho padukke.
(Sālinīgāthā)
25.
Sattā-loko sarito yo dhajukkaṃ,
Tatthā-gopo raciyo-noja-muddhaṃ;
Bhaddā-soko-pacito-bho pabuddhaṃ,
Saddhāyogo bhaji so-ho-namuccaṃ.
(Vātompīgāthā)
26.
Ñātamarūnaṃ upari ṭhitānaṃ,
Vālapasūkaṃ huvati jinānaṃ;
Devasuyāmo jinamiti ñāto,
Tena sukhā-bho vinami idā so.
(Sirīgāthā)
27.
Puṇṇakena kusumena sevataṃ,
Kuñjareva thunutena khe gataṃ;
Sundarena nami tena me jayaṃ,
Puññatejakari-dhesa ve dadaṃ.
(Rathoddhatāgāthā)
28.
Mātu āyu khiṇu-ke iha pubbe,
Tāsu sādhu visute-disakucce;
Vāta tāla khaciteni-dha soṇṇe,
‘‘Tāta tāta’’ yaji te-tisa vande.
(Svāgatagāthā)
29.
Upari kamalayoni sobhitaṃ,
Juhati dhavalajoti-dositaṃ;
Sukari ya-matabodhi-mocitaṃ,
Sunami caraṇaloki-dho-rimaṃ.
(Bhaddikāgāthā)
30.
Vane jino yo vinayaṃ supekkhi-maṃ,
Mate ṭhito-bho dijakaṃ dubajjitaṃ;
Aghe-nidho khobhi-taraṃ mune-cchi-daṃ,
Name-bhito bodhimahaṃ lukha-jjhitaṃ.
(Vaṃsaṭṭhagāthā)
31.
Yo jāti-domānī-mupāsi lambi taṃ,
Kodhehi lokehi dubhāsi paṇḍitaṃ;
Pūrepi mūlepi pahāsi diṭṭhikaṃ,
Sabbehi pattehi namāmi icchitaṃ.
(Indavaṃsāgāthā)
32.
Verañjake pūravare vibhūsite,
Nelañjane dūmavane vikūjite;
Khemaṅkare thūlatare vidū site,
Eta-ṅgame pūna name virūpi ve.
(Indavaṃsāgāthā)
33.
Adhunāpi sa sārisuto nimalaṃ,
Tamupāsi matāpi kuto ci nayaṃ;
Karuṇāyi dha yāci budho vinayaṃ,
Garukāpi namāmi su-yo jita-haṃ.
(Toṭakagāthā)
34.
Janavaro muni so sarito vane,
Vasabhato udito-pari gotame;
Gamanaso guṇiko gami-to name,
Nagara-do juti-mo ghatito-sathe.
(Dutavilambitagāthā)
35.
Bhagavati kuṭigāre yo nisinne,
Dhanavati suvisāle-ko isinde;
Ya-malabhi muni lābhe molichinne,
Sa panami juti-māse-to kilinne.
(Puṭagāthā)
36.
Paṭhapita-miccassa sidatu sabbaṃ,
Paṭhami-dha sikkhassa hitasukhatthaṃ;
Pavadiya giddhassa khiṇalukhatthaṃ,
Panami ca kiccassa sikhamukappaṃ.
(Kusumavicittāgāthā)
37.
Nilobhāsi dhūmehi yu-cco vilāse,
Ṭhito cā-bhi bhū tehi rukkho-digāhe;
Yi-to tāni pūrepi luddho dvivāre,
Jino-kāsi pūjemi buddho hitā-se.
(Bhujaṅgappayātagāthā)
38.
Janarame dasasare visālake,
Munivare kuṭighare-riyāpathe;
Dhutatare-subhakathe caji sa ve,
Tatiyake-ta-midha ve ṭhapi name.
(Piyaṃvadāgāthā)
39.
Vesālike tu vasi kātu cātukaṃ,
Te ñāhi tesu labhi-dhā-mukā-mukaṃ;
Negāmikesu bhaji phāsu sā-yukaṃ,
Etā-dhikesu nami-kāsu-dā-tulaṃ.
(Lalitāgāthā)
40.
Vadi suppiyo duvacanaṃ tamato,
Sahi muttiko guṇakathaṃ tathato;
Gami māṇavo durapathaṃ carato,
Nami sādhavo budhavaraṃ paraso.
(Pamitakkharāgāthā)
41.
Yu-pagami vimalo sakhilo tadā,
Yuvavati-pivano rami yo brahmā;
Ekasayi ṭhitato kathi kho guṇe,
Esa nami jina-mo padhi-do-juke.
(Ujjalāgāthā)
42.
Jānaṃ sabbesaṃ desi yo kho-dhimuttaṃ,
Ānandattheraṃ vedito coḷisuttaṃ;
Kāyassammukhe kātuno-lokiyaṃ-se,
Ṭhāna-ssa-ppuge kāruṇo hoti vande.
(Vessadevī gāthā)
43.
Sukathiya majjhimasīla-maparaṃ,
Yu-pacita-metthi-dha cīra-manayaṃ;
Budhayi ca bhajjita-mīṇavataraṃ,
Sunami pavajjita-mīha-mamalaṃ.
(Tāmarasagāthā)
44.
Mahakañhi sīlampi abhāsi kante,
Brahmathandilī mamhi manāpi ramme;
Calakampi gīrampi kadāci ambe,
Varapaṇḍi khīṇampi namāmi taṃ ve.
(Kamalāgāthā)
45.
Mohante jini paṭhame jaye jitāyaṃ,
Soramme isipatane vane nivāsaṃ.
Khobhante kiri sakale vade vilāsaṃ,
Ghoraṃve vinidamane name jinā-haṃ.
(Pahāsinīgāthā)
46.
Divārakaṃ bajanagaraṃ phitaṃ vase,
Nisāya taṃ janagaṇanaṃ ṭhitaṃ mate;
Vijānakaṃ tamajaṭakaṃ sitaṃ vane,
Hitāvahaṃ narapavaraṃ imaṃ name.
(Ruciragāthā)
47.
Racita-maviralaṃ manussa mathā paṇaṃ,
Pasiya tatiyakaṃ catuttha makā sayaṃ;
Karita-madhikataṃ akhubbhamalā sabhaṃ,
Jahitagatiparaṃ panujja namāma-haṃ.
(Parājitāgāthā)
48.
Nagara-majaya-mesa nivasi tha pare,
Mahati sa maṇike sakuṇakujavane;
Yapati vasati ve hitasivavahane,
Surata mubhayame-sita mima paname.
(Paharaṇakalikāgāthā)
49.
Chaṭṭhaṃ vase athu-da tattha vane mune saṃ,
Sabbaṃ dhare makulapabbatake upedaṃ;
Cattaṃ male manuja matthavase sudesaṃ,
Bhattaṃ name lahuka mappa mare dhune taṃ.
(Vasantatilakagāthā)
50.
Nuna upavasati idha tha puna parime,
Sukhaguṇamahati tidasapura ajite;
Yuganuta mavadi vitatha mughatari ve,
Hutathuna manami simada tula mariye.
(Sasikalāgāthā)
51.
Jinapati susumāraṃ bhesakallāvane-saṃ,
Nivasati puthuñāṇaṃ khve-sa nandālaye-taṃ;
Vimala-mi dhu-jukāyaṃ bhedasantāpa-sesaṃ,
Vijaha-pi sukhumālaṃ esamantā name-haṃ.
(Mālinīgāthā)
52.
Mahati sukantiye atha ca tattha sītale,
Vasati kusambiye navamavassa-pī-tare;
Avahi sukha-ntime pajaha-mattha-mī-dha ve,
Panami nudaṃ hine sakalasatthavasaye.
(Pabhaddakagāthā)
53.
Yudhavati pālileyyaka vane pahāya nāge,
Upaṭhahi nāgi-dhe-sa dasame jahāya bāle;
Sukhavasi kāyike ca manake tadāsa sāte,
Yuta-madhi vāhite ca paname payāta māre.
(Vāṇinīgāthā)
54.
Ito patte nāḷe vasati dijagāmepi dasame,
Hitopatthenā-yeka adhiki-dha vādehi vadake;
Vilomatthehā-neka-sahi ṭhita-māghepi samaye,
Viyogatthe-tā-neja-mapi pihavāsehi paname.
(Sikharaṇīgāthā)
55.
Dviadhiki-tare verañjāyaṃ tato dasamaṃ pare,
Nivasi nilake khedaṅghātaṃ karo paramaṃ vane;
Kilami idha ve vehaṅgānaṃ manoramakaṃ vase,
Viraji-sigaṇe medhaṅkāraṃ asokadadaṃ name.
(Hiriṇīgāthā)
56.
Yo sampuṇṇe upari tirase cāliye pabbatepi,
Sobhaṃ phulle suvasi itare kāmite appamehi;
Sāvatthikkenu-da catudase kārite ālayepi,
Kāmo-cchidde tu bhaya muname ñātime dvārakehi.
(Mandakkantāgāthā)
57.
Sakko kappile kariya madake niggaho yoti pañce,
Dakkho kappiye vasidha yamake iddhako bhohi aññe;
Yakkho dabbike damiya nagare soḷase-topi vaṅke,
Aggo-ghattite paciya paname bodhake monipaññe.
(Kusumitalatāvellitagāthā)
58.
Duladdhe pūre yopari ca dasato rājagehaṃ bhajanto,
Tu satte kūle kho kari dha yapato vāsamejaṃ jahanto;
Dumaṭṭhe pūneso ramita-calato ṭṭhārasetaṃ dadaṃ so,
Guṇasse vūpeto namidha karabho kāyakhedaṃ sahanto.
(Meghavipphujjitagāthā)
59.
Cālīye parime tatheva acale-kūnepi vīse lilaṃ,
Bhāgī ce sa hite pageva pavase sūrehi nisevitaṃ;
Kārite ramike pare ca nagare pūrepi vīse imaṃ,
Hārite vasime jahena paname mūlepi khīṇe jitaṃ.
(Saddūlavikkīlitagāthā)
60.
Pañcapañca-mākare tatopi piṇḍakena jetakānane ca,
Aññamañña-mādarena yo nisinnakena te ca māpayeva;
Pubbapubbaārāme payoji-pāsikāya vāramāvasedha,
Suddhasuddha-māmalena poriyātimāya mānasā namesa.
(Vuttagāthā)
Puññenā’nena saṃsāramupadhi suci sappūrise vo paseve,
Tehā dinnaṃ sugāho suciparisaupeto arogo bhaveyyaṃ;
Dīghāyūko mahāpañña yasadhanasulābho ca kalyāṇamitto,
Lokādibbo ca maggo samamatiparivārova nibbānapatto.
(Saddharāgāthā)
Ka.
Nassati sāsane chanavutādhike ca tivise sate kaliyuge,
Dvesatacuddasādhikasahassake sakalaraṭṭhakaṃ khubhi gate;
Bhātikayuddhakena nagaraṃ tadā bhavati chārikā yatigaṇo,
Dukkhagato mahāpaharaṇehi jivitakhayampi eti piṭake.
(Bhaddakagāthā)
Kha.
Udisaka cetyakepi vikiriya nāsati dha so thiro sagaṇato,
Vijahiya purato ttaravaneka kumbhakaragāmakaṃ nivasaye;
Satagaṇakehi tattha janakopi ‘‘bhota idha vāsa sabbayatinaṃ,
Upaṭṭhahamī’’ti tamhi katipāhanaṃ vasati kho vimaṃsiya sukhaṃ.
(Lalitagāthā)
Ga.
Tattha araññe ramito sucari saddhamma-timāni suyatīhi tipīko,
Dhūrasuyutto parigāhiya sujāto supaṭṭhāti kunadita-muyānaṃ;
So satamaccehi kataṃ nagari daṃ tassa ca pācina raha dhikakose,
Paccayanāyāsu da chāyabahuko suddhayatipi idha vasanakāle.
(Tanugāthā)
Gha.
Phagguṇamāse chadine raciya niṭṭhaṃva gato paramari iminā-yaṃ,
Sijjhatu pemaṃ vata rakkhatu sudevo uda vaḍḍhatu jinavacane taṃ;
Vāsamālinī niṭṭhitā.
source https://theravada.vn/vasamalinikya/ from Theravada https://theravadavn.blogspot.com/2020/07/vasamalinikya.html
0 notes
theravadavn · 4 years
Text
Vāsamālinīkya
Vāsamālinīkya
Namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa
1.
Vuḍḍhopi jinānaṃ, buddhosi vijānaṃ;
Pubboditi māhaṃ, kubbomi vimānaṃ.
(Tanumajjhāgāthā)
2.
Mahāsamatakūlaṃ, narāpavarapūjaṃ;
Jahā abhayapūraṃ, namā kanakarūpaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
3.
Narāsabhasubuddhaṃ , pajāmatanuruttaṃ;
Dayākaramuduttaṃ, namāma ha usukkaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
4.
Hitaṃ vahasusīlo, pamodati sukhatte;
Name tamapabuddhaṃ, jinaṃ gatasukhantaṃ.
(Kumāralalitāgāthā)
5.
Bandhu ca santakileso, yo pitavaṇṇapabhāso;
Gotamagottasuññato, tassa namo narasīho.
(Citrapadāgāthā)
6.
Buddhaṃ suddhaṃ lokesītaṃ, ukkaṃ yuttaṃ yoge haṃ;
Vantātītaṃ oghe sīdaṃ, vandāpīhaṃ sokehīhaṃ.
(Vijjummālāgāthā)
7.
Bhogavatī yopakhamī, sītadayā lokasakhā;
Dhātutaye kitti sa ve, dātu jaye-tassa ca me;
(Māṇavakagāthā)
8.
Mānito lukho rutotha, sannibho subho sukho ca;
Jānito dharo namo ca, tassa yo thuto guṇova.
(Samānikāgāthā)
9.
Jayaṃ dhajaṃ pajāpuge, ṭhitaṃ lilaṃ mahāsukhe;
Subhaṃ phuṭaṃ pabhaṃ name, hitaṃ sukhaṃ dadātu me.
(Pamāṇikāgāthā)
10.
Puṇṇapuññajanitasubhaṃ, jātiñātithutiyaguṇaṃ;
Bhedaveravimalajinaṃ, ñāṇapādacaraṇa-mahaṃ.
(Halamukhīgāthā)
11.
Sati mati suci yo-bhāso, thuti muni sukhito kāyo;
Manujapumasuto nātho, jayavara mu-sabho dāto.
(Bhujagasusugāthā)
12.
Yo buddho pavaro lilo puge,
Lokutto abhayo ṭhito sukhe;
Uttiṇṇaṃ nisabhaṃ hitaṃ vahe,
Monindaṃ vimalaṃ jinaṃ name.
(Suddhavirājitagāthā)
13.
Devindaṃ varagaṇatherindaṃ,
Niṭṭhānaṃ bhavajananibbānaṃ;
Niddosaṃ raṇarajanipphoṭaṃ,
Vande-haṃ subhamukhasoṇṇemaṃ.
(Paṇavagāthā)
14.
Gotamagotte ketuva ñātaṃ,
Lokajakhette meruva jātaṃ;
Thandilajeṭṭhe bheditamāraṃ,
Paṇḍitamajjhe medhiva bhāṇaṃ;
Mantiya vande sevitanāthaṃ.
(Rummavatīgāthā)
15.
Buddho sukko amitaguṇīso,
Yutto mutto sasiva timīto;
Khe yo tejo tapasiva akko,
Phelo theto tava namakāro.
(Mattāgāthā)
16.
Yo jitamāre ve aji sabbaṃ,
Tho mitasāre he-dhitapattaṃ;
Saṃsitapuṇṇo so nami tassa,
Paṇḍitaphullo so matikassa.
(Campakamālāgāthā)
17.
Kanakarūpa mūpameyyakaṃ,
Pavarasūra pūjasevataṃ;
Kamalabhūma dhūradesakaṃ,
Naramarūpa rū name ta-haṃ.
(Manoramāgāthā)
18.
Deve gate dvevārā gamāsi,
Sele cale ye ñātā pacāyi;
Uddhaṃ tale tevāsaṃ akāsi,
Buddhaṃ mate esāhaṃ namāmi.
(Ubbhāsakantagāthā)
19.
Ukke sunutaṃ puthukañca theraṃ,
Vutte sukhumaṃ ujukaṃ tathetaṃ;
Dibbe paṭimaṃ kiriyaṃ vadetaṃ,
Iddhe mahitaṃ kathitaṃ namehaṃ.
(Upaṭṭhitagāthā)
20. Dibbassa pūre pavarehi gutto,
Siddhattha bhūte nagarehi vuṭṭho;
Saṅkassa pūre ma-gaṇehi buddho,
Aññattha pūje paname ni kubbo.
(Indavajirāgāthā)
21.
Subhaṃ thutaṃ yo rajataṃ balatthaṃ,
Yugaṃ hutaṃ so kanakaṃ kamatthaṃ;
Citaṃ ṭhitaṃ lohitakaṃ manāpaṃ,
Lilaṃ itaṃ soraci taṃ namāhaṃ.
(Upendavajirāgāthā)
22.
Pinitaṃ viṇaṃ sakhilaṃ yaji taṃ,
Susukhaṃ dhujaṃ biluvaṃ niyutaṃ;
Ṭhapiyaṃ simaṃ thunutaṃ puthulaṃ,
Nami haṃ khiṇaṃ sukhumaṃ mudukaṃ.
(Sumukhīgāthā)
23.
Sogati bodhayiṃ gāhiya pattaṃ,
Otari sonami jānita atthaṃ;
Bhūpati pūjayi sākiya vaṃsaṃ,
Sūjadhi ūpadhi bhāsita dhammaṃ.
(Dodhakagāthā)
24.
Cattāro-me yācite so pavutthe,
Laddhā bhoge kāmite oghamutte;
Kattā tose-taṃ name colayutte,
Tatthā-loke taṃpate kho padukke.
(Sālinīgāthā)
25.
Sattā-loko sarito yo dhajukkaṃ,
Tatthā-gopo raciyo-noja-muddhaṃ;
Bhaddā-soko-pacito-bho pabuddhaṃ,
Saddhāyogo bhaji so-ho-namuccaṃ.
(Vātompīgāthā)
26.
Ñātamarūnaṃ upari ṭhitānaṃ,
Vālapasūkaṃ huvati jinānaṃ;
Devasuyāmo jinamiti ñāto,
Tena sukhā-bho vinami idā so.
(Sirīgāthā)
27.
Puṇṇakena kusumena sevataṃ,
Kuñjareva thunutena khe gataṃ;
Sundarena nami tena me jayaṃ,
Puññatejakari-dhesa ve dadaṃ.
(Rathoddhatāgāthā)
28.
Mātu āyu khiṇu-ke iha pubbe,
Tāsu sādhu visute-disakucce;
Vāta tāla khaciteni-dha soṇṇe,
‘‘Tāta tāta’’ yaji te-tisa vande.
(Svāgatagāthā)
29.
Upari kamalayoni sobhitaṃ,
Juhati dhavalajoti-dositaṃ;
Sukari ya-matabodhi-mocitaṃ,
Sunami caraṇaloki-dho-rimaṃ.
(Bhaddikāgāthā)
30.
Vane jino yo vinayaṃ supekkhi-maṃ,
Mate ṭhito-bho dijakaṃ dubajjitaṃ;
Aghe-nidho khobhi-taraṃ mune-cchi-daṃ,
Name-bhito bodhimahaṃ lukha-jjhitaṃ.
(Vaṃsaṭṭhagāthā)
31.
Yo jāti-domānī-mupāsi lambi taṃ,
Kodhehi lokehi dubhāsi paṇḍitaṃ;
Pūrepi mūlepi pahāsi diṭṭhikaṃ,
Sabbehi pattehi namāmi icchitaṃ.
(Indavaṃsāgāthā)
32.
Verañjake pūravare vibhūsite,
Nelañjane dūmavane vikūjite;
Khemaṅkare thūlatare vidū site,
Eta-ṅgame pūna name virūpi ve.
(Indavaṃsāgāthā)
33.
Adhunāpi sa sārisuto nimalaṃ,
Tamupāsi matāpi kuto ci nayaṃ;
Karuṇāyi dha yāci budho vinayaṃ,
Garukāpi namāmi su-yo jita-haṃ.
(Toṭakagāthā)
34.
Janavaro muni so sarito vane,
Vasabhato udito-pari gotame;
Gamanaso guṇiko gami-to name,
Nagara-do juti-mo ghatito-sathe.
(Dutavilambitagāthā)
35.
Bhagavati kuṭigāre yo nisinne,
Dhanavati suvisāle-ko isinde;
Ya-malabhi muni lābhe molichinne,
Sa panami juti-māse-to kilinne.
(Puṭagāthā)
36.
Paṭhapita-miccassa sidatu sabbaṃ,
Paṭhami-dha sikkhassa hitasukhatthaṃ;
Pavadiya giddhassa khiṇalukhatthaṃ,
Panami ca kiccassa sikhamukappaṃ.
(Kusumavicittāgāthā)
37.
Nilobhāsi dhūmehi yu-cco vilāse,
Ṭhito cā-bhi bhū tehi rukkho-digāhe;
Yi-to tāni pūrepi luddho dvivāre,
Jino-kāsi pūjemi buddho hitā-se.
(Bhujaṅgappayātagāthā)
38.
Janarame dasasare visālake,
Munivare kuṭighare-riyāpathe;
Dhutatare-subhakathe caji sa ve,
Tatiyake-ta-midha ve ṭhapi name.
(Piyaṃvadāgāthā)
39.
Vesālike tu vasi kātu cātukaṃ,
Te ñāhi tesu labhi-dhā-mukā-mukaṃ;
Negāmikesu bhaji phāsu sā-yukaṃ,
Etā-dhikesu nami-kāsu-dā-tulaṃ.
(Lalitāgāthā)
40.
Vadi suppiyo duvacanaṃ tamato,
Sahi muttiko guṇakathaṃ tathato;
Gami māṇavo durapathaṃ carato,
Nami sādhavo budhavaraṃ paraso.
(Pamitakkharāgāthā)
41.
Yu-pagami vimalo sakhilo tadā,
Yuvavati-pivano rami yo brahmā;
Ekasayi ṭhitato kathi kho guṇe,
Esa nami jina-mo padhi-do-juke.
(Ujjalāgāthā)
42.
Jānaṃ sabbesaṃ desi yo kho-dhimuttaṃ,
Ānandattheraṃ vedito coḷisuttaṃ;
Kāyassammukhe kātuno-lokiyaṃ-se,
Ṭhāna-ssa-ppuge kāruṇo hoti vande.
(Vessadevī gāthā)
43.
Sukathiya majjhimasīla-maparaṃ,
Yu-pacita-metthi-dha cīra-manayaṃ;
Budhayi ca bhajjita-mīṇavataraṃ,
Sunami pavajjita-mīha-mamalaṃ.
(Tāmarasagāthā)
44.
Mahakañhi sīlampi abhāsi kante,
Brahmathandilī mamhi manāpi ramme;
Calakampi gīrampi kadāci ambe,
Varapaṇḍi khīṇampi namāmi taṃ ve.
(Kamalāgāthā)
45.
Mohante jini paṭhame jaye jitāyaṃ,
Soramme isipatane vane nivāsaṃ.
Khobhante kiri sakale vade vilāsaṃ,
Ghoraṃve vinidamane name jinā-haṃ.
(Pahāsinīgāthā)
46.
Divārakaṃ bajanagaraṃ phitaṃ vase,
Nisāya taṃ janagaṇanaṃ ṭhitaṃ mate;
Vijānakaṃ tamajaṭakaṃ sitaṃ vane,
Hitāvahaṃ narapavaraṃ imaṃ name.
(Ruciragāthā)
47.
Racita-maviralaṃ manussa mathā paṇaṃ,
Pasiya tatiyakaṃ catuttha makā sayaṃ;
Karita-madhikataṃ akhubbhamalā sabhaṃ,
Jahitagatiparaṃ panujja namāma-haṃ.
(Parājitāgāthā)
48.
Nagara-majaya-mesa nivasi tha pare,
Mahati sa maṇike sakuṇakujavane;
Yapati vasati ve hitasivavahane,
Surata mubhayame-sita mima paname.
(Paharaṇakalikāgāthā)
49.
Chaṭṭhaṃ vase athu-da tattha vane mune saṃ,
Sabbaṃ dhare makulapabbatake upedaṃ;
Cattaṃ male manuja matthavase sudesaṃ,
Bhattaṃ name lahuka mappa mare dhune taṃ.
(Vasantatilakagāthā)
50.
Nuna upavasati idha tha puna parime,
Sukhaguṇamahati tidasapura ajite;
Yuganuta mavadi vitatha mughatari ve,
Hutathuna manami simada tula mariye.
(Sasikalāgāthā)
51.
Jinapati susumāraṃ bhesakallāvane-saṃ,
Nivasati puthuñāṇaṃ khve-sa nandālaye-taṃ;
Vimala-mi dhu-jukāyaṃ bhedasantāpa-sesaṃ,
Vijaha-pi sukhumālaṃ esamantā name-haṃ.
(Mālinīgāthā)
52.
Mahati sukantiye atha ca tattha sītale,
Vasati kusambiye navamavassa-pī-tare;
Avahi sukha-ntime pajaha-mattha-mī-dha ve,
Panami nudaṃ hine sakalasatthavasaye.
(Pabhaddakagāthā)
53.
Yudhavati pālileyyaka vane pahāya nāge,
Upaṭhahi nāgi-dhe-sa dasame jahāya bāle;
Sukhavasi kāyike ca manake tadāsa sāte,
Yuta-madhi vāhite ca paname payāta māre.
(Vāṇinīgāthā)
54.
Ito patte nāḷe vasati dijagāmepi dasame,
Hitopatthenā-yeka adhiki-dha vādehi vadake;
Vilomatthehā-neka-sahi ṭhita-māghepi samaye,
Viyogatthe-tā-neja-mapi pihavāsehi paname.
(Sikharaṇīgāthā)
55.
Dviadhiki-tare verañjāyaṃ tato dasamaṃ pare,
Nivasi nilake khedaṅghātaṃ karo paramaṃ vane;
Kilami idha ve vehaṅgānaṃ manoramakaṃ vase,
Viraji-sigaṇe medhaṅkāraṃ asokadadaṃ name.
(Hiriṇīgāthā)
56.
Yo sampuṇṇe upari tirase cāliye pabbatepi,
Sobhaṃ phulle suvasi itare kāmite appamehi;
Sāvatthikkenu-da catudase kārite ālayepi,
Kāmo-cchidde tu bhaya muname ñātime dvārakehi.
(Mandakkantāgāthā)
57.
Sakko kappile kariya madake niggaho yoti pañce,
Dakkho kappiye vasidha yamake iddhako bhohi aññe;
Yakkho dabbike damiya nagare soḷase-topi vaṅke,
Aggo-ghattite paciya paname bodhake monipaññe.
(Kusumitalatāvellitagāthā)
58.
Duladdhe pūre yopari ca dasato rājagehaṃ bhajanto,
Tu satte kūle kho kari dha yapato vāsamejaṃ jahanto;
Dumaṭṭhe pūneso ramita-calato ṭṭhārasetaṃ dadaṃ so,
Guṇasse vūpeto namidha karabho kāyakhedaṃ sahanto.
(Meghavipphujjitagāthā)
59.
Cālīye parime tatheva acale-kūnepi vīse lilaṃ,
Bhāgī ce sa hite pageva pavase sūrehi nisevitaṃ;
Kārite ramike pare ca nagare pūrepi vīse imaṃ,
Hārite vasime jahena paname mūlepi khīṇe jitaṃ.
(Saddūlavikkīlitagāthā)
60.
Pañcapañca-mākare tatopi piṇḍakena jetakānane ca,
Aññamañña-mādarena yo nisinnakena te ca māpayeva;
Pubbapubbaārāme payoji-pāsikāya vāramāvasedha,
Suddhasuddha-māmalena poriyātimāya mānasā namesa.
(Vuttagāthā)
Puññenā’nena saṃsāramupadhi suci sappūrise vo paseve,
Tehā dinnaṃ sugāho suciparisaupeto arogo bhaveyyaṃ;
Dīghāyūko mahāpañña yasadhanasulābho ca kalyāṇamitto,
Lokādibbo ca maggo samamatiparivārova nibbānapatto.
(Saddharāgāthā)
Ka.
Nassati sāsane chanavutādhike ca tivise sate kaliyuge,
Dvesatacuddasādhikasahassake sakalaraṭṭhakaṃ khubhi gate;
Bhātikayuddhakena nagaraṃ tadā bhavati chārikā yatigaṇo,
Dukkhagato mahāpaharaṇehi jivitakhayampi eti piṭake.
(Bhaddakagāthā)
Kha.
Udisaka cetyakepi vikiriya nāsati dha so thiro sagaṇato,
Vijahiya purato ttaravaneka kumbhakaragāmakaṃ nivasaye;
Satagaṇakehi tattha janakopi ‘‘bhota idha vāsa sabbayatinaṃ,
Upaṭṭhahamī’’ti tamhi katipāhanaṃ vasati kho vimaṃsiya sukhaṃ.
(Lalitagāthā)
Ga.
Tattha araññe ramito sucari saddhamma-timāni suyatīhi tipīko,
Dhūrasuyutto parigāhiya sujāto supaṭṭhāti kunadita-muyānaṃ;
So satamaccehi kataṃ nagari daṃ tassa ca pācina raha dhikakose,
Paccayanāyāsu da chāyabahuko suddhayatipi idha vasanakāle.
(Tanugāthā)
Gha.
Phagguṇamāse chadine raciya niṭṭhaṃva gato paramari iminā-yaṃ,
Sijjhatu pemaṃ vata rakkhatu sudevo uda vaḍḍhatu jinavacane taṃ;
Vāsamālinī niṭṭhitā.
from Theravada - Dhamma Bậc Giác Ngộ Chỉ Dạy Được Các Bậc Trưởng Lão Gìn Giữ & Lưu Truyền - Feed https://theravada.vn/vasamalinikya/
0 notes