Ma hakkasin postitama, et kuidas tõlkida kadakasaksacore inglise keelde, et kas peaks hoopis olema salsakeelne wachholderdeutscher-core sest "omg uskumatu sakslastel on sõna kõige jaoks!!!!11" (höhö joke's on you) või junipergermancore, mis keskmisele inglise keele emakeelena kõnelejale ütleb umbes-täpselt mitte midagi.

Siis tulebki, nagu @mistermooneyes seda juba tegi, lahti kirjeldada, et tegu on esteetika, mis peegeldab kolonialistlikku suhet kohalike ja võimul olijate vahel ja, kuidas oma identiteet tuleb maha salata, et jõuda üldse selle esteetikani. Ja see terve jänese urg vallandus sellest.... et mingid tüübid siin lehel riisuvad igast suvalisi tääge kokku??

Ja ma tean, et see pole mingi uus nähtus. strangeaeon kirjeldas seda, kuidas riisutud ühte kuhja nii queer-eskapism kui ka padukatoliiklased. Ja nüüd seda tohuvapohu vaadata....

Kuidas ma siia jõudsin? Millest ma üldse jahun?

Võib-olla polegi oluline, mis on kadakasaksacore inglise keeles, sest võib-olla ei olegi enam võimalik cottagecore'ist kolonialismi välja juurida

Kutseala Kogukond analüüs

Analüüsimiseks Kutseala kogukond aine ma kasutasin GROW muudel. Ma kasutasin seda mudelit, sest see võimaldab teoste lühikest ja selget analüüsi.

Tegevuse kirjeldus: koostööö "Kutseala kogukond" aine raames koos Valentinaga.

Uue kontaktide loomine. Kogemuse jagamine.

Hinnangu andmine: Minu arvates oli see väga hea kogemus 10/10

Analüüsimine: Minu ootused oli saada uusi teadmisi avatud noorte keskuse kohta ja saada uusi praktilisi kogemusi. Võin kindlalt öelda, et olen saavutanud oma eesmärgid ja rohkemgi veel.

Minu tugevused sellel kursusel: suhtlemisoskused.

Minu nõrkused selles kursuses: reflektsioon .

Üldiselt läks hästi, sest tegime mis oli vaja. Mul oli mentoriga väga hea õnne.

Järelduste tegemine: olen tehtud tööga rahul ja tahaksin Valentinaga tulevikus rohkem koostööd teha.

Tegevusplaani koostamine: koostasime koos tööplaani, mis põhines meie võimalustel ja soovidel.

Lisaks tööde analüüsimisele GROW muudelis, ma tahan öelda et see oli väga produktive koostöö Valentinaga. Me vahetasime meie kogemus ja ma olin nii õnnelik tutvuda professionalne noorsootöötaja

Alisa üldised ootused, plaanid

saada uusi teadmisi avatud noorte keskuse kohta

saada uusi praktilisi kogemusi

hea koostöö Valentinaga

Valentina üldised ootused

millised on digilahendused ja millised digilahendused valime, mida hakkame Kutseala kogukonna tegevuste raames kasutama, põhjendus, miks just selle (need) valisime 

teha üldist plaani/teekonda (millal on kohtumised, mis kanali kaudu…)

kokkulepitud tööd teha õigeks ajaks

olla aus, räägi otse 

olla abiks nii palju, kui oskan

Mentori poolt antud õppematerjalid.

Õpiväljund eesti keeles

Üliõpilane:

- seostab noortevaldkonna osapooli ja nendevahelisi koostöövorme; https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/noortevaldkond/noortevaldkond-ja-noortepoliitika

https://www.teeviit.ee/noorteinfo/kasiraamat/ lk 20-37

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-03/European_Youth_Information_Charter_2018_EE_A4_v1_0.pdf

- planeerib professionaalset arengut ja koostööd noorsootöö sidusrühmadega suurendades noortevaldkonna lõimitust teiste valdkondadega;

https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2020/09/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf (lk24-51)

- analüüsib erinevaid noortevaldkonna kutsealaseid identiteete;

https://mihus.mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/11/MIHUS_7.pdf (lk12-13; lk155)

https://maarjaliisatoost.wixsite.com/tudengiblogi/post/noorsoot%C3%B6%C3%B6taja-professionaalne-identiteet

- analüüsib koostöövõimalusi ja võrgustikutööd noortevaldkonnas ning valdkonna sidusrühmadega ja loob vajalikke koostöövorme.

✅https://open.spotify.com/episode/4G6uXfnr2legV28R4HF5bE

Kasutatud allikad:

Teeviida koduleht, https://www.teeviit.ee/mis-on-kogemus-ja-kuidas-sellest-oppida/ (vaadatud juunil 2023)

Mind tools,https://www.mindtools.com/an0fzpz/the-grow-model-of-coaching-and-mentoring (vaadatud juunil 2023)

www.riigiteataja.ee/akt/116062020010

(vaadanud juunil)

https://mihus.mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/11/MIHUS_7.pdf (lk12-13; lk155)

(vaadanud mais)

https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2020/09/Noorsootoo_opik_veebi_uusver1.pdf (lk24-51)

(vaadanud mais)

23/30 identiteet

naine ema tütar õde

terve sale ärev sõber

julge ahne armastaja

tantsijanna õpetaja

mahun ära karbi sisse

määratletav piiridesse

pärast

aega saan

või tüdinen

siis lammutan

KVÄÄRID ETENDUSKUNSTID: DRAG

Kväär on identiteet ilma olemuseta. Kväär ei allu kindlatele definitsioonidele ja on pidevas muutumises. Kvääriks võib lugeda seda, mis jääb väljapoole heteronormatiivsest maailmakorrast ehk sellest, mida oleme harjunud aktsepteerima normina. [23]

Kvääri kasutatakse ka eestikeelse sõnana LGBT+ inimestele osutamiseks, kuigi näiteks kõik LGBT+ kunstnikud pole ilmtingimata kväärid kunstnikud või ei taha ennast selle määratlusega siduda. Kväärid etenduskunstid võiksid seega olla need, mis seavad kahtluse alla soo ja seksuaalsusega seotud normid ning stereotüüpide kinnistamise asemel otsivad uusi tähendusi, võimalusi ja väljendusi.

Eestis ühe kõige pikema elueaga drag-karakter Chloe LaGucci on lusika nurka visanud kahel korral.

Drag või drääg on etenduskunsti vorm, milles inimesed etendavad soo- ja seksuaalsusega seotud stereotüüpe liialdatud viisil. Drag’i võib nii globaalselt kui Eesti piires pidada eraldi subkultuuriks, mis kuulub LGBT+ kogukonna alla. [1]

Etendades stereotüüpe liialdatud viisil, annab drag võimaluse vaadelda, kahtluse alla seada ning laiendada ühiskonnas valitsevaid norme ja soorolle. Drag võib olla kvääride käsutuses sotsiaalne ja poliitiline vahend, mis pöörab tähelepanu soo-ja seksuaalvähemuste õigustele ning ühiskonnas valitsevate soorollide kitsaskohtadele. [23]

Samaaegselt võib drag heteronormatiivsuse ja -seksismi teenistuses jääda karnevali moodi ventiiliks, mis hegemooniat kinnistab. Drag-etteastetes, mis leiavad aset väljaspool LGBT+ kogukondasid, on võrreldes kvääri dragiga rõhuasetus pigem paroodial ning võib puududa naisi või vähemusi võimestav või toetav kvaliteet.*

* Võimestamine saab toimuda läbi dragi näiteks väljendusvõimaluste andmise või töötasude maksmisega vähemustele, kellel neid võimalusi ja vahendeid on vähem või keda identiteedi või eneseväljenduse eest ühiskonnas ei aktsepteerita. Toetamiseks aga piisab mõnikord teavitustööst või kohalolekust! — Helgi

Parimaks Balti drag-kuningaks tituleeriti sugusant Eeben Früülep 2020. aastal.

Drag-esinejad on inimesed, kes kehastuvad levinud sookäsituste põhjal loodud karakteritesse esinemise, vaatemängu või muul meelelahutuslikul eesmärgil. Traditsiooniliselt riietuvad nad endast erineva sugupoole rõivastesse, kehastudes mees- ja naiskarakteriteks, kuid võivad väljendada ka teisi soolisi enesemääratlusi või kunstilisi ambitsioone.

Drag queen* ehk drag-kuninganna on inimene, kes kehastub naiskarakteriks, ning drag king ehk drag-kuningas on inimene, kes kehastub end meeskarakteriks. Drag-esinejad võivad olla erinevate sooliste ja seksuaalsete sättumustega: aseksuaalsed, paiksoolised, biseksuaalsed, vabasoolised jm. Drag-karakterite sooline määratlus võib kattuda etendajate enda omaga, näiteks transsooliste drag-esinejate puhul. * Eesti keeles on kasutatud meedias väljendit "peiburkuninganna" [25]; soovähemuste kirjeldamiseks on trükis nähtud 20. sajandi alguses pigem halvustava varjundiga sõna "suguvõltsija"; veebikommentaariumites on kõlanud värvikad arendused nagu "sugusant" ja "soosegane" [26].

Vanity Milan on esimene Eestis elanud drag queen, kes jõudnud menukasse tõsielusarja RuPaul's Drag Race.

Eesti drag-esinejaid: Andrus Tamme [2], Betty Mort, Chloé Lagucci [3], Eeben Früülep [4], Erkki Otsman, Helgi Saldo [5], Kimberly Anderson, Major Danger [5][6], Maxx Toxic [6], Miss Tiina Biscuit, Ms Elsa [5], Nasty Nikita, Nebraska Jones [7], Nordika [8], Paul Holmberg [9], Rebeka Rabota [10], Ursula Regina [5][11], Vilita [8], Wickler Wild [6] jt.

Tuntuimatest välisesinejatest on Eestis käinud Betty Fuck [12][13], Freida Slaves ja „RuPaul's Drag Race'i” queenid Aquaria [14], Charity Kase [15], Keta Minaj [16], Sasha Velour [17] ja Naomi Smalls [12]. Eestis on elanud Briti-Jamaika päritolu drag queen Vanity Milan, kes võistles 2021. aastal „RuPaul's Drag Race UK” kolmandas hooajas. [24]

LGBT-kogukonnast väljaspool on Eestis populaarsetes drag-karakteritena üles astunud näiteks Juss Haasma (Reet Pull) [18], Henrik Normann (Maie) ja Madis Milling (Silvi) [19] „Vanades ja kobedates”; Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno sarja „Kreisiraadio” šketsides ning osalejad meelelahutussaates „Su nägu kõlab tuttavalt”. Telelavastuses „Vigased pruudid” mängisid nimitegelasi Guido Kangur ja Andrus Vaarik.

Laval esinevad dragis ka Seelikukütid, 1987. aastal loodud viieliikmeline eesti naisansambel, kes on „maskeerunud meesteks”.

Andrus Vaarik ja Guido Kangur telelavastuses "Vigased pruudid".

Drag show on vaatemäng, mis võib koosneda erinevatest tantsu- ja laulunumbritega drag-etteastetest, paroodiatest, iludusvõistlustest, püstijalakomöödiast ja muudest meelelahutuslikest etüüdidest. Eestis saab drag show'sid näha kõige tihemini peosarjadel BÄM!-il Tallinnas ja Vikerruumil Tartus.

2017. aastal toimus NO99 teatri aktsioonina Jüri Naela lavastatud „Drag Show”, milles osalesid lavakunstikooli tudengid. 2019. aastal toimus „Drag Show” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, grimmikooli ja Sakala 3 Teatrimaja ühisprojektina. Loodud šõu ehk “identiteedikabaree” kompab tegijate sõnul soolisuse piire, avastab identiteediterritooriumi uusi võimalikke mängumaid, seob omavahel sooloetenduse lühivormi ja stand-up komöödia. [21]

Teadaolevalt esimene kväär drag show Viljandis toimus Koidu seltsimajas 2022. aastal, eestvedajateks kultuuriakadeemia teise kursuse kultuurikorraldajad. [20]

Drag brunch on drag show, mis toimub päevasel ajal, tihti kohas, kus pakutakse drag-esinemiste kõrvale hilist hommikusööki ning šampusekokteile. Eesti esimene drag brunch toimus Tallinnas Sveta baaris, hiljem korraldas neid näiteks Odeon.

Maskeerunud Seelikukütid nukkudega.

Eesti rahvakultuuris olid mardisandid algselt Mardipäeval santi jooksnud noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske ja muid kandjat tundmatuks tegevaid esemeid, sealhulgas loomakostüüme. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Alates 19. sajandist on mardisandiks käinud ka naised.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kuulus drag Eestis näiteks rebasteatri juurde. Tartu Ülikooli tudengikorporatsioonidel oli traditsiooniks hilissügiseti nn rebasteatri korraldamine. Meeleolukates ja päevakajalistes etendustes rakendati näitlejatena eeskätt korbi noorliikmeid ehk rebaseid.

1933. aastal Rahvalehes ilmunud artikliteseerias „Lilla õudus” toodi välja Tallinnas tegutsenud kohtumispaigad nagu kultuuriklubi Must Roos ja Tereese Loss ehk Richard Valdaku kodu, kus peeti lisaks pidudele ka homoseksuaalsete meeste “pulmi”. „Lilla õuduse“ järgi kutsuti selles seltskonnas kõiki mehi naisenimedega ning Valdakut tunti Tereesena, kes laulatustseremooniaid läbi viis. Tema juures ja teisteski kodudes peeti pidusid, kus mehed kehastusid parukaid ja kleite kandes tantsijannadeks ja lauljatarideks. [22]

1990. aastatel ilmus Õhtulehes Argo Kasela reportaaž Eesti parimate suudlejate võistlusest klubis Dekoltee, kus mitmed paarid olid valinud võistlusel osalemiseks endale kostüümid. Ajakirjanik kirjeldas sündmust nii: „Kiljed tõusid haripunkti siis, kui lavale astusid kaks poissi, kes etendasid ehtsa gayshow. Viltu ei vaadanud keegi ja kõik ergutasid Leod ja Martissimot, kuidas jõudsid.”

Silvi (paremal) ja Maie (vasakul) serveerimas.

Viited:

[1] „Rolliloome drag’is Tallinna drag-kuningannade näitel“, Madlen Siniallik (Tartu Ülikool, 2019) [2] „Drag queen Andrus Tamme tegi riiukukkede pärast elukindlustuse” (Kroonika, 28.10.2015) [3] „Diiva Chloé Lagucci ning Eesti mees Rene puhtast ilust, rahast ning enesekindlusest” (Anne ja Stiil, 13.11.2017) [4] „Markantne drag king Eeben Früülep: šovinism ja fašism ei ole ainult vuntside ning kaabude spetsialiteet” (Elu24, 12.09.2021) [5] „Drag on lihtsalt natuke suurem kui elu” (4jaleht/Postimees, 1.07.2020) [6] „Eesti drag-esineja krooniti Baltikumi parimaks: loomulikult läksin ma krooni koju tooma” (Elu24, 11.07.2022) [7] „Eesti oma drag queen Nebraska Jones: transvestiidid on ikka need, kes tõesti tahavadki olla naised, aga minu puhul see nii ei ole" (Naistekas, 28.01.2018) [8] „Uue aja kadrisandid Vilita ja Nordika korraldavad taaskord menukat drag brunchi" (Sky.ee, 16.11.2022) [9] „Paul Holmberg: minu jaoks on habemega drääg misogüünia vastu võitlemine!" (Naine/Postimees, 30.01.2022) [10] „Rohkem elus kui elu ise ehk drag-kultuuri barokne mõõde” (Müürileht, 10.03.2017) [11] „Bravuurikas drag queen Ursula: nooremana nutsin end tihti magama, soovides, et oleksin sündinud “nor­maalsena”” (Anne ja Stiil, 30.08.2019) [12] „Galerii: elamusterohke drag show hullutas värvikirevat publikut klubis Cathouse” (Elu24, 19.08.2019) [13] „Vikerruumil esineb drag queen Betty Fvck” (Portail, 7.04.2022) [14] „Maailma kuulsamaid drag queen'e Aquaria tegi Eestis ajalugu: mulle meeldib esimene olla!” (Kroonika, 10.11.2018) [15] „Kiirkohting: Charity Kase” (Müürileht, 1.02.2023) [16] Tallinnas esineb kuulus Hollandi drag queen Keta Minaj (Postimees, 28.06.2022) [17] USA drag queen Sasha Velour esineb märtsis Tallinnas (ERR, 27.07.2021) [18] „Juss Haasma: Reet Pull on nagu paljud saare ja eesti naised ongi – teeb ise kõik tööd ära" (Kroonika, 9.12.2016) [19] „Lugeja Conchita küsimusest: kuidas selgitasite oma lastele 10 aastat tagasi Maiet ja Valdurit?" (Delfi, 13.05.2014) [20] „Tudengid toovad Viljandisse esimese drag-show" (Sakala, 16.11.2022) [21] „Vaid viiel õhtul: jalustrabav drag-show madame Andrus Vaariku juhtimisel" (Postimees, 15.11.2022) [22] Rebeka Põldsami artiklist „Kväärid lood Tallinna avalikes salapaikades” kogumikus „Kalevi alt välja” (Eesti LGBT Ühing, 2022) [23] Puust ja punaseks: queering (Müürileht, 13.06.2022) [24] Maailmakuulsas drag queen'ide võistlussaates näidati Eestist inspireeritud rõivaid: esitlen teile suitsupääsukest! (Õhtuleht, 25.09.2021) [25] https://kultuur.postimees.ee/4468591/hoffile-lisab-varvikust-ameerika-drag-queen [26] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120203456/ohus-helgi-saldo-erinevus-pole-puudujaak-vaid-teistsugune-viis-kuidas-suhestuda-enda-ja-maailmaga/

https://arhiiv.err.ee/vaata/identiteet/featured

Lynch like soviet edit.. mad stuff 

yoyo tee mind lukust lahti, tahan panna mendile vastu tahti. kõik on katki ühiskond end mikroelemendiks kokku pakib. a mis tahtsid? kas sa ka kassid? terviseamet passib ja ment sind maha rassib.

pole vahet kas oled terve. kirjutises seisab sulaselgelt. nulltoleraaaaaaaaaaaaaants.

poodi sisenedes pane ette röövli mask su identiteet on kaitstud kuid ainult teatud piirideni. ole ettevaatlik, sest su kodukandis luurab terviseamet. tee oma next move smart nagu males. me pole üksi, enamus ärkab alles.

eesti meedia on hukas, faktikontrolli teeb meie banaanileht delfi, sinu eest varjatakse tõde. kas tunned, inimesed tasakaalust väljas, inimesed näljas. vabadust pole.

kui paljud peavad kannatama, kui palju peab järgima valet. valitsus võtnud ära su vabaduse, otsustanud sinueest mis on sulle parem, türa kui hale. aeg on ärgata! aeg on märgata!

miks valitsuse käes võim, kui võim peaks olema rahval. kus te olete rahvasaadikud. Teid valiti rahvast esindama. taskud täis tuhhi ja peas keerleb mõte "pohhui"

Teie rahvas ei ole lihtsameelne ja teie jutt ei ole meile veenev. kodus keedan oma viimaseid pelmeene, sest mult on võetud kõik mis oli. pensioni säästudega sai tehtud viimane tuli.

identiteedikriis

alguses olin filosoof teadsin, et ma midagi ei tea siis olin filoloog teadsin kõike, ei osanud midagi vahepeal olin luuletaja tundsin kõike, ei teadnud midagi siis olin ajakirjanik tegin kõike, ei tundnud midagi aeg-ajalt olin rändur nägin seda, mida tahtsin näha

ükskord olin mina ise päris õudne oli teist korda enam ei tahaks

here from stories and then on IGTV: https://youtu.be/alEzRwbgPCE 🇵🇹 🇧🇷 1️⃣1️⃣ 11 Portugués - Português - Portuguese Sua verdadeira #identidade é a soma total de todos os valores #humanos, seus #valores definem você. 🇸🇰 1️⃣2️⃣ 12 Búlgaro - български bǎlgarski - Bulgarian Истинската ви #идентичност е общата сума, от всички #човешки ценности, вашите #ценности ви определят. 🇷🇸 🇽🇰 1️⃣3️⃣ 13 Serbio - Србија ° Srbija - Serbian Ваш прави #идентитет је укупан збир свих #људских вредности, ваше #вредности вас дефинишу. 🇦🇲 1️⃣4️⃣ 14 Armenio - հայերեն hayeren - Armenian Ձեր իրական #ինքնությունը #մարդկային բոլոր արժեքների հանրագումարն է, ձեր #արժեքները որոշում են ձեզ: 🇨🇿 1️⃣5️⃣ 15 Checo - čeština - Czech Vaše skutečná #identita je součtem všech #lidských hodnot, které vás vaše #hodnoty definují. 🇩🇰 1️⃣6️⃣ 16 Danés - Dansk - Danish Din reelle #identitet er summen af ​​alle #menneskelige værdier, dine #værdier definerer dig. 🇪🇪 1️⃣7️⃣ 17 Estonio - Eesti - Estonian Teie tegelik #identiteet on kõigi #inimlike väärtuste summa, teie #väärtused määravad teid. 🇫🇮 1️⃣8️⃣ 18 Finés - suomi - Finnish Todellinen #identiteettisi on kaikkien #inhimillisten #arvojen summa, arvosi määrittelevät sinut. 🇬🇪 1️⃣9️⃣ 19 Georgiano - ქართული - Georgian თქვენი ნამდვილი #იდენტობა არის ჯამური ჯამი, ყველა #ადამიანური ღირებულებისა, თქვენი #ღირებულებები განსაზღვრავს თქვენ. 🏺 🇬🇷 2️⃣0️⃣ 20 Griego - Ελληνικά - Greek Η πραγματική σας #ταυτότητα είναι το άθροισμα όλων των #ανθρώπινων αξιών, οι #αξίες σας σας καθορίζουν. (en Särevere, Järvamaa, Estonia) https://www.instagram.com/p/CSdMwE-tPG_/?utm_medium=tumblr

Õnnesepad ja üksildased kauboid

Kuigi kätte on jõudnud aasta 2022 on meie kultuuris ülbete 90ndate mentaalsus siiani kindlalt kohal, kuigi oma muteerunud kujul. Samas on edukate õnneseppade kõrval ringi rändamas ka üksildasi kauboisid – trubaduure, kes vestavad lugusid möödunud aegadest ning unistavad sügavamatest suhetest.

 Mul on olnud kombeks jõulud veeta perega ja aastavahetuseks minna sõpradele külla. Kuigi minu sõbrad on põhiliselt meeldivad kultuuriinimesed, on nendel aastavaheduse pidudel alati ka mõni tüütu jõmm. Sel ajal kui mina igatsen intellektuaalset vestlust hakkab keegi jaurama sellest, kuidas vange tuleks maha lasta või naisi jõuga krabada. Üldiselt esindavad sellised tüübid maailmanägemust, mille järgi iga üks on oma õnne sepp ja tugevamad võivadki teistest üle sõita.

Kasvasin üles 90ndatel, mil selline jõmlus oli ühiskonnas valdav. Elasin maal ja kuigi mulle ei istunud ka kitsarinnaline kogukonnaelu, ei suutnud ma kunagi omaks võtta edukultust, mille järgi elu on sport ning kõige õigem on raha ja kuulsuse nimel lolli kanti rügada. Kuigi tänapäeval teenin ma igapäevaselt leiba füüsilise tööga, olen ma alati tahtnud olla eelkõige intellektuaal, aga ma ei ole leidnud omale sobivat kohta ei töölisklassi ega kultuuriringkondade hulgas. Samas olen juba teismeliseeast alates huvitunud just vasakpoolsest maailmavaatest. Arvatavasti on see tulenenud minu rahulolematusest oma eluga ja ümbritseva ühiskonnaga ning lootusest, et parem maailm on võimalik. Asi on ka selles, et olen lapsepõlvest peale olnud üpris kehva kehaehitusega ning mitte kunagi populaarne. Hilisemas elus on mul olnud palju läbikukkumisi ja ebakindlust. Ma ei ole suutnud uskuda, et suudan end ise juukseidpidi soost üles tirida. Pigem olen püüdnud kuidagi hakkama saada ning rahateenimise kõrvalt otsinud toetavaid inimsuhteid ja teistsuguseid eneseteostusvõimalusi. 

Võib-olla tänapäeval olen ise üks tavaline jorss, sest ma ei ole suutnud uute trendidega kohaneda. Kuulan näiteks IDA-raadiot, kus kõik on väga liberaalsed ja tundlikud, väärtustakse vaimset tervist ja sallivust, kosmopoliitsed noored influencer’id räägivad estonglishit, teemadeks sooline fluidsus ja iluoperatsioonid. Ajad on muutunud. Või kas ikka on? Tegelikult on libertaarne enesekesksus ja ühemõõtmelisus võtnud lihtsalt uue vormi. Self-made man’ide asemel on girlboss’id. Ikkagi väärtustakse autonoomset eneseloomist – igaühel on võimalik kujundada enda identiteet ja siis sellega turul konkureerida.

Loomulikult ajab paljusid selline jutt närvi ning nad nõuavad mult enda privileegide tunnistamist (valge heteroseksuaalne paiksooline mees). Sellega aga kaitstakse tegelikult enda klassipositsiooni: marginaalsema/ rõhutuma sotsiaalse identiteediga inimesed, kes on saavutanud edu, arvavad, et nende isiklikud saavutused ongi piisav sotsiaalne progress. Samal ajal jäävad paljud naised, kväärid, etnilised vähemused, puuetega inimesed ja teised sellest edust kõrvale.

Asi ei ole lihtsalt materiaalses edus vaid ka üldisemalt väärtustes. Miks peavad need inimesed, kes sooviksid rohkem toetavaid suhteid ja mitmemõõtelisemat kultuuri, selles banaalses võidujooksus osalema? Geist filmitegijat Derek Jarman’i võib pidada selles osas prohvetiks. Oma 1990.aasta filmis „The Garden“ kasutas ta natuke „kvääritud“ versiooni laulust „Think Pink“, mis omakorda pärineb 1957.aasta muusikalist „Funny Face“. Sellist lüket võib tõlgendada geikonsumerismi kriitikana, mis näitab, et roosa lamedus jääb ikkagi lameduseks.

Seniks kuni puuduvad toetavad kollektiivid, annavad lootust stagnatsioon üle elada ja elu mõtestada kirjutamine ning rändamine. Rändamise all ei pea ma silmas kalleid puhkusereise vaid suhtlemist erinevate inimestega, et leida mõttekaaslaseid või oma maailmapilti avardada. Sellistest kohtumistest võibki areneda solidaarsus ja sõprus erinevate identiteetidega inimeste vahel. Seetõttu soovin nii endale kui teistele uueks aastaks huvitavaid kohtumisi.

Mis puudutab kirjutamist siis selle aasta tahan pühenduda mineviku ja oleviku mõtestamisele ning pakkuda välja väikeseid lahendusi lähitulevikuks. Kui ei toimu mineviku üle reflekteerimist siis jääb see tagaplaanile piinama ega ole võimalik edasi minna. Samas ei peitu minevikus mitte ainult kummitused vaid ka inspiratsioon. Võib-olla oma kirjutiste kaudu leian minuga sarnaseid inimesi, kes ei ole rahul neid ümbritseva kultuuriga, kes tunnevad ängi ning kes tahavad enda sees töötada läbi erinevaid vastuolusid. Seniks kuni ei ole võimalik luua eneseteostust ja kultuuriarengut toetavaid ruume, ei jää luuser-kauboidel üle muud kui edasi rännata. Uued seiklused on ootamas ees.

Mineviku suhete tõttu Venemaaga on meie poliitika selline, nagu see on. Juhtivad parteid saavad võimule sõjaohu najal. Nipp seisneb selles, et minevikul ei lasta minna, vaid see võrdsustatakse olevikuga. Seega on Eesti sõltuvuses minevikust, sest me ei suuda rahvusena sellest välja kasvada. Säärane rahvusriik on väljasuremishirmus paaniliselt reageeriv moodustis, mis tahab väga iseseisev olla, kuigi tema identiteet pole tema enda oma.

Mikk Pärnits 2017, kultuur.err.ee

Kui oluline on Sinu jaoks emaks saamine? Mis sa arvad elust ilma lasteta?

Väga. Elu ilma lasteta—mitte minu jaoks, aga üldiselt? Miks mul peaks midagi selle vastu olema, kui keegi teine selle valib? Kõigil peaks olema täielik vabadus valida ning luua selline elu, mis on nende jaoks rikastav ja tähenduslik. 

See on tegelikult huvitav. See laste saamise instinkt. Kümme aastat tagasi ei oleks ma osanud ette kujutada emaks saamiks. “Bleh,” oleksin öelnud. 🤪 Aga ma usun, et see ongi nii, et kui sul on endal palju kasvada ja kindel teekond ees, mida tahad kõndida, ensele keskenduda, suured püüdlused, mis sinult kõik võtavad, teadmatus, tugev identiteet alles väljakujunemas, siis kuidas saaksid sa üldse mõelda sellele, et anda kõige selle kõrvalt veel niivõrd suur osa endast kellelegi teisele?

Olen lugenud, kuidas poliitiline, keskkonda puudutav ja majanduslik olukord ning naiste staatuse muutus on mõjutanud suures plaanis laste saamist. Haridus, võimalused, ühiskondlikud ootused. I mean, keegi ei ole sellest täiesti immuunne (ee, see sõna kandideerib küll kõige lahedama eestikeelse sõna edetabelisse??).

Aga mina, ma ei tundnud varem seda stabiilset kindlustunnet, nii eneses kui end ümbritseva suhtes. Mul ei olnud seda rahulikku teadmist ja kulgemist, tugevat vundamenti, millel seista. And the excitement of life, of now, of just doing and giving. And just being! 

See ei tähenda, et laste saamise soov kõigis üks hetk tärkab. Osad inimesed elavad oma head elu ja neil on nii palju head maailmale pakkuda! Siin ei ole õiget ega valet, ei ole reegleid. Ainult igaüks ise saab teada, mis nende jaoks õige on. Kui sa tead, siis tead. Ja selle pärast, mida keegi teine teeb või arvab, ei pea muretsema.

Meele-la-hu-tus

Mul on juba pikemat aega tunne, et tänapäevane kultuur on suuremas osas meelelahustusliku suunitlusega. Ma pean siinkohal silmas selle sõna-sõnalist tähendust: meelt lahutama, meelt koost lahti võtma. Vähe on neid asju, mis meelt liidavad, (tagasi) tervikuks kokku panevad. Viimaseid kohti, asju, olukordi, teoseid ja maailmavaateid peab inmene ise tikutulega taga otsima või endale elu jooksul kogetavast leiutama.

Võtame näiteks kaubanduskeskuse, igapäraste kultuuripraktikate meka, mis pakub aeg-ajalt ka moe-, kontserdi-, kinosündmusi ja eri kultuuride köögist pärit kogemusi. Kui ma sisenen kaubanduskeskusesse, rebitakse mu meel kildudeks. Igast suunast sööstavad mu poole kiiremalt-kõrgemalt-tugevamalt tajuimpulsid, mis sunnivad tähelepanu pöörama, mõttetegevust katkestama. Pidevalt silmanurkades vilkuv, ruuporitest kõrva karjuv maailm muudab inimese hajevil olendiks, kes tahaks kuhugi peituda, sest tema aju ei ole harjunud nii suure ja intensiivse infotulvaga. Või siis pole ma lihtsalt 21. sajandi nüüdisaegsele linnainimesele kohaselt piisavalt tuim.

Või toome näiteks suvalise filmi või suvalise teatrilavastuse, mis küll võivad olla kõrgkultuuri valdkonda kuuluvad taiesed, aga mis ei toeta vähimalgi määral minu inimeseks olemist ja elu kui sellisega hakkama saamist. Ma ei räägi siinkohal isegi niivõrd trangressiivsest, elu varjukülgi ja tumedaid hoovusi nähtavale tirivast kunstist (kuigi see võib samuti vahel mõjuda lammutavana, seda siis, kui lammutatakse lammutamise pärast ja eitatakse kõike), kuivõrd millestki, mis mulle inimesena midagi ei anna. Ma lahkun saalist. Tühjana.

Neid nähtusi, mis toetavad mind inimesena on vähe, nii vähe, et ma saan neid näppudel üles lugeda: lähedased inimesed ja olulised, n-ö „päris“ vestlused nendega, väärt kirjandus ja kunstiteosed, loodus, saated või loengud, kus kõneletakse üldiselt olulisist ja inimlikest ja elulistest nähtustest, olukordadest, emotsioonidest, väärtustest ja tunnetusest. Viimaseid on vähe: praegusel hetkel telesaade Plekktrumm, raadiosaade Ööülikool ja vahel ka podcast Armastusest. Muidugi ka kultuurilehed- ja ajakirjad. Üheks oluliseks tugisambaks on mulle olnud ka vestlused või lihtsalt loengud endast vanemate ja targemate inimestega. Viimaseid jäi ülikooli lõppedes paraku vähemaks, sest tasapisi kaob side mõtte- ja vaimumaailma poolest lähedasemate õppejõudude-mentoritega. Psühholoog-phühhiaater on ka alati abiks (ja juhtub, et alles spetsialist oskabki kildusid kokku panna, inimene ja tema lähedased ja teised meetodid enam ei tööta/ei jaksa/ei suuda), ent inimese vaim ja identiteet, inimese olemus vajab ka teistlaadi tuge, see tähendab mingit vaimlist, väärtuste ja olemise ja elamise – kõige suuremate tähenduste ja seoste lahti mõtestamist või läbi tunnetamist. Seda ei pruugi alati pakkuda ei pereliige, sõber ega psühholoog. Aga kuhu minna? Kuhu minna, kui ma ei ole religioosne inimene ega pea vajalikuks järgida ühtki usutraditsiooni ega kuuluda toetavasse kogudusse?

Muidugi võib alati väita, et kõik on enda teha, kaasa arvatud nende teemade, inimeste ja olukordade oma ellu kutsumine, mis sind inspireerivad -  ja see ongi nii, ma usun tõega -  aga alati jääb ka üldine ühiskondlik-kultuuriline taust, mis indiviidi mõjutab. Ja see hoiab praegu kirkat käes ja lõhub ja laiab tuliselt-teravalt.

Kui avalik ruum, üldine maailmavaateline paradigma ja hoiak on ühelt poolt vihane ja vaenulik, teisalt külm, meelega kaugenenud ja küüniline, siis jääb inimene üksi, sest tal ei ole sooja kohta, kus olla ja kohti, millest kinni hakata. Läänes räägitakse väärtuste kriisist juba muidugi ammu. Aga mind huvitab, mida tunneb üksikindiviid nagu mina, kes tunneb, et tal on pide nii vähestes asjades. Sellest tekib ka mingi suurem, eksistentsialistlik üksindustunne, ning seda kõvemini püüan ma toetuda nendele sammastele, mis mul on ja mis mind hoiavad. Teatav kramplikkus, segunenud hirmuga vajudagi küünilisuse, ükskõiksuse ja käega löömise paratamatusse sohu.

Mulle tundub ja on erinevates keerukates situatsioonides olla üha enam selgeks saanud, et üks suuremaid asju, mida ma oma elupideme loomiseks ja hoidmiseks teha saan, on öelda jah elule enesele.

See on miski, mis tekitab minus kogu selle suure tohuvabohu ja segaduse keskel üürikest hetke tõelist mõistmist ja sisemise rahu tunnet, seda tunnet, et kuigi kõik käib üles-alla, kõike on palju ja enamik kõigest on käsitamatu, hoomamatu ja kontrollimatu, saan ma ometi riivamisi puudutada soojust ja tõde ja ilu ja armastust. Kohalolu, paikaloksumise tunne. Kõik ei ole kadunud, käest libisenud, kõik ei ole ainult tühjus, vaakum ja tiirlemine.

Ma võtan elu vastu, ma olen avatud ja usaldan, kinnisilmi. See on minu teha, see on valik millegi poolt, mitte millegi vastu. Olla elu ja maailma ja inimeste poolt, alati, lõpuni. Ja see hoiab lahutatud kilde koos, liites mind inimesena tervikuks.

2021

Arvustus. Rene Köstri "MASC II MASC": maskuliinsuse päitsed 15.12.2021, ERR Arvustus: Väljapääs vanglast nimega tõeline mees 6.12.2021, Müürileht Sveta baaris esietendub Rene Kösteri lavastus vangistavast mehelikkusest 1.12.2021, ERR Kohalikud LGBT podcasterid räägivad X-Baaris kväärseksist 27.10.2021, Vikervaade Vaata, kes olid moenädala esimese päeva kõige stiilsemad külalised! 19.10.2021, Postimees Eesti tuntuim drag queen Helgi Saldo: käperdamist ja vägivalda tuleb ette 18.10.2021, Veebiajakiri Peegel Omanäoline drag queen Helgi Saldo sooviks kohtuda Helgi Salloga: ma põhimõtteliselt kaaperdasin ta nime 30.09.2021, Elu24 Raju pidu Svetas: lava vallutasid nii kodumaine Helgi Saldo kui ka parimad drag-esinejad Lätist 18.09.2021, Elu24 Fotod: Kumu REIV tõi kokku andunud reivimuusika fännid 11.09.2021, Kroonika Helgi Saldo selgitab: mis on kväär ja miks peaks reivile minema ka need, kes seal kunagi käinud pole 5.09.2021, Sky.ee Soo ja seksuaalsuse ABC 1.09.2021, Eesti Ekspress Galerii: Sveta baaris toimus Eesti esimene drag brunch 29.08.2021, ERR Heinrich Sepp: "Üksi vaatan filme harva" 11.08.2021, Eesti Ekspress Galerii: Tallinnas võrdsete õiguste kaitseks toimunud rattasõit lõppes Sveta baaris 2.07.2021, Elu24

“Kapist kväärini: identiteet elus ja laval” 17.06.2021, Sõltumatu Tantsu Arutelu Peol, selge peaga 19.05.2021, Eesti Ekspress LGBT vaenu vastasel päeval selgusid vikerkaarekangelased 17.05.2021, LGBT Ühing IDA Raadios alustab "Homokringel" 12.05.2021, Vikervaade LGBT+ inimesed kväär ööelust: turvalisus, vabadus ja kogukond 12.05.2021, 4jaleht (Postimees) Sveta Vintage esitleb: Post Isolation Realness 30.04.2021, Portail Helgi Saldo müüb oksjonil riided seljast 27.04.2021, Vikervaade Arvustus. Valge Tüdruk: tantsud spermatosoididega 29.03.2021, Sky Media "Miks mitte suhtuda Eesti rahvasse nii, et ükski inimene ei jääks oma seksuaalsuse pärast riigi kaitsest ilma?" 7.01.2021, Müürileht

Tehnoloogia kasutamine erinevates vanusegruppides ja lapse heaolu kolmnurk

Tänapäeval on tehnoloogia kõrgelt arenenud ja erinevad inimesed kasutavad digimaailma erinevalt. Nooremad inimesed hakkasid nutiseadmeid kasutama juba praktiliselt lapsest peale, kuid vanemad inimesed pidi uute seadmetega harjuma ning õppima neid kasutama.

Noortega tehnoloogiast rääkides tulevad välja nende hinnanguid endale, nad on suuremal määral avatumad kui täiskasvanud. Tihti võrreldakse enda oskuseid lähedastega. Täiskasvanutel on mõttekas õppida kasutama erinevaid nutiseadmeid, kuna tänu nende kasutusoskustele saavad nad samuti hoida silma peal enda lastel. Lisaks aitab see lähendada noorte ja täiskasvanute suhteid, kuna neil on omavahelisi teemasid millest rääkida. Noortel on palju rohkem veebisõpru kui täiskasvanutel, mille tõttu võib olla suhtlus perega teatud määral häiritud. Kui lapsevanem kasutab samu sotsiaalmeedia platvorme, siis võib noor seda märgata ja tunda, et saab läbi nende platvormide samuti vanemaga suhelda. Kui vanem ei ole noore suhtes üleliia kriitiline, siis julgeb noor ka kõike enda vanemaga jagada.

Noortel on raskem enda aega võrdselt erinevate tegevuste vahel jagada, kuna on tekkinud nutisõltuvus ja suurem osa noorte elust ongi internetis. Enamik täiskasvanuid oskavad enda aega paremini erinevate kohustuste vahel jagada. Samuti on täiskasvanutel rohkem kogemust, et osata filtreerida tõest informatsiooni väärast. Noored veedavad väga palju aega internetis ja sealt tuleb tohutul kiirusel väga palju erinevat informatsiooni. Noor ei pruugi enam mingi hetk suuta teha vahet vääral ja tõesel informatsioonil.

Noored ja täiskasvanud veedavad mõlemad aega internetis, kuid nende tegevused ja oskused erinevad. Noored kasutavad sotsiaalmeedia platvorme, et suhelda enda sõpradega. Täiskasvanutel on kasulik õppida kasutama samu platvorme, kuna nad saavad tänu sellel hoida enda lapsel silma peal ja ka läbi nende suhelda ning olla noorega lähedasem.

Lapse heaolu kolmnurga läbi tehnoloogia kasutamise hindamine

Lapse heaolu kolmnurka kasutades oleks oluline kaasata ka seda, kui palju laps erinevaid tehnoloogiaid kasutab. Minu arvates tuleks uurida peaaegu kõikides alateemades ka tehnoloogia kasutamisega seonduvaid harjumusi. Ainukesena jätaksin ma välja elutingimused, kuna ma arvan, et tehnoloogilised harjumused elutingimusi otseselt ei mõjuta. Järgnevalt toon välja mõned näited, mida saaks seoses tehnoloogiaga erineva alateema juures uurida.

Näiteks alateemas identiteet peaks uurima ka tehnoloogilisi harjumusi, kuna erinevad platvormid kujundavad inimest ja tema arvamusi. Lapsed veedavad palju aega internetis ja saavad sealt erinevat informatsiooni, mis mõjutavad lapse väärtusi ja hinnanguid erinevatel teemadel.

Alateemas pere ja perevälised suhted on samuti oluline uurida, kui palju laps veedab aega nutiseadmetes. Kuna kui laps on palju nutiseadmetes, siis võib see hakata mõjutama suhteid tema lähedastega.

Samas kui mõelda alateemale esmane hoolitsus, siis kui vanematel on nutisõltuvus võivad lapsed esmast hoolitsust vähem saada või lausa sellest ilma jääda. Vanemad võivad pühendada väga suure osa oma ajast nutiseadmetele ja nad ei pruugi tähelegi panna, et kahjustavad selle tõttu oma laste heaolu.

Tänapäeval mõjutab tehnoloogia praktiliselt kõiki alateemasid ja selle tõttu oleks mõttekas ka kõikide alateemad juures uurida tehnoloogiate kasutamist.

Millise tehnoloogia kasutamise mõju kohta on kõige rohkem uuringuid jm teaduslikku materjali ja mis on selle materjali alusel teadaolevad peamised positiivset mõju avaldavad kaks tegurit?

Televiisori kasutamise ja vaatamise kohta on kõige rohkem uuringuid, kuna see on teistest nutiseadmetest kättesaadav olnud kauem. Positiivsete teguritena on välja toodud, et arenenud on laste kõneoskus ja kognitiivsed oskused.

Mida on teada ekraaniaja mõjust laste füüsilisele tervisele?

Nutiseadmete kasutamine mõjutab laste und negatiivselt - laste uni on katkendlikum ja lühem. Samuti mõjutavad nutiseadmed laste kehakaalu, lapsed nii öelda unustavad ennast sööma, kui nad vaatavad midagi mingit filmi või mängivad videomänge. Lisaks söömisele liiguvad lapsed vähem, mille tõttu peab keha kasutama vähem energiat ja selle tõttu ei seedi toit nii kiirelt.

https://www.tallinn.ee/identiteet/#/sildid-viidad/uksesilt

Veebiseminar “Noorsootöötaja identiteet”

Tervist,lugeja!

Täna tahan jutustada veebiseminatilt, mis toimus 13. aprillil, seminar oli teemal “ Noorsootöötaja professionaalne identiteet” ja tahan teiega jagada oma analüüsiga selle seminari kohta.

Seminari eesmärk oli anda meile teadmisi noorsootöötaja professionaalse identiteeti kohta.

Ja ma valin Starri metod, ma kurjutasin sellest allpool. Selles mudelis viis etappid. 

1) (S)Olukord: Kirjuta olukorda (koht, teised inimesed, kontekst jne) 

Selle seminaar toimus 13.aprillil Zoomi keskonnas.  Seminaril osalesid õpilased  ka kutsutud esindajad.

2)(T)  Ülesanne: Selgita, mis oli teie ülesanne või roll. Mis vastutust teil oli? Kes sulle selle ülesande andis? Milline oli teie suhe selle inimesega?

Koos oma ühekursuslstega aktiivne kuulasime ja esindasime küsimusi. Ka osalesid seminaril Kaur Kötsi. Ta tutvustas meile mis on professionaalne identiteet ja millest koosneb Noorsootöötaja professionaalne identiteet. seminarist võtsid osa ka Eesti noorsootöötajate kogu esindajad, kes rääkisid meile, miks noorsootöötajate kogu on vaja ja kuidas nendega liituda. 

3)(A) Tegevus: Mida sa tegid? Milliseid meetodeid, tehnikaid või põhimõtteid sa kasutasid? Ja mis kõige tähtsam, millisele pädevusele sa tuginesid?

Me vaatsime kaks videot ja töötasime iseseisvalt ja me pidime saada aru noorsootöö.

4)(R) Tulemused: Mis oli tulemus? Kas see oli oodatud või ootamatu? Mis tagasisidet saite? Kuidas tulemusi tervitati? Kirjeldage enne ja pärast olukorda.’

Arvan, et sain uusi teadmisi ja minu prof.identiteed tõstis. Seminar aitas paljudel otsustada, kas nad soovivad minna edasi magistrantuuri õppima.

5)(I) 5)Peegeldus: Mida sa sellest kogemusest õppisid? Mida sa kordaksid ja mida sa teeksid teisiti järgmisel korral?. 

Ma sain aru palju noorsootööst ja mid tahan teha tulevikus.

Kokkuvõtteks võin öelda, et see seminar oli väga huvitav kõikide jaoks.

Nägemist!:)