Kuna Oksana tibake külmetas, oleme passiivsed. Passime veel paar päeva külmas kliimas, et külmetus liiga kiiresti üle ei läheks. Päevasel ajal käin viinamägede vahel farmereid närvi ajamas, õhtul chillime "social area" nimelises merekonteineris :D Keeruline on kui muhvigi teha ei ole. Õnneks sain kohalikust apteegist vajalikud medikamendid, nüüd ehk saame kiiremini liikuma. Pull värk siin. Kogu piirkond on viinamarjakasvandustega kaetud. Iga põllu ümber on ca 2,5m kõrge tara kus 9000V sees. Praegu, talvel, on rohelust vähe ja mitte ainult viinamäed vaid ka muidu remmelgad on raagus. Poleks osanud arvatagi et Aafrikas on talvel puud raagus. Linnade ümber on getod, mõnes 1,5miljonit immigranti, mõnes vähem. Tulevad ekvaatori poolt siia õnne otsima. Siin pererahval ka omad koristajad ja "ehitajad". Nõuab harjumist. Varem pidasin kodus Kihnu maalamba jäära suht juhmiks loomaks aga kõik sõltub taustsüsteemist. Õhtul magama minnes kostab poole ööni trummipõrinat ja muid Aafrika meloodiaid. Väga lahe. Päriselt. See ei ole küll tõenäoliselt otse lõkke äärest vaid plaadi pealt aga lahe on ikka. Peremees siin tegeleb overlanderite sõidukite shippinguga ja neid on territooriumil päris palju ja väga erinevaid. Proovin lähiajal mõned pildid ka üles laadida. Hääd ööd.

Steve. Lahe kuju, tutvustas linna ja korraldas õhtul kodus  kobeda grillpeo. Loodetavasti kohtume kunagi veel!

Aklimattt

Eile vahetasin GPS-i hoidja välja. Wunderlich on igati tore ja asjalik vidin aga kuna tsikli esiots läks vahetusse siis Wunderlichi hoidiku avanemine üles ei sobi minu rattale enam. Haarasin ette ärasõitu Touratechi oma kaasa ja see istub paremini. kuigi olen tööriistadega päris hästi varustatud siis Touratechi hoidiku poldid olid 2mm kuuskandiga Nii et kui keegi juhtub parasjagu tsikliga aafrikas olema ja tunneb puudust sellisest vidinast http://www.wunderlich.de/…/wunderlich-garmin-zumo-590-595-e… siis võib julgelt teada anda. Paar päeva tagasi tühjaks vajunud esirehvi saaga jätkus. Nimelt panin uue lohvi kiirustades sisse ja tagasi sõites tundsin et esiratas loperdab. Kämpas lasin rõhu välja ja selgus et lohv oli jäänud osaliselt mantli ja velje vahele. Õnneks terve. Tühjaks vajumise põhjus ei olnudki teel saadud nael vms, lihtsalt üks vana paik oli otsustanud augu pealt eemale nihkuda. Loodetavasti Karu kiidetud liim ja paik peab paremini ;) Hea et juhtus siin. 

Otsustasin üleõlitatud õhufiltrit mitte näppida. Kuna kogu ratta kõhualune on õline siis vaevalt seal filtri svammis palju enam järgi on. Loodetavasti leidub kusagil teeääres veepüssiga neeger kes meie hobusele jälle viisakama väljanägemise annab.

Kuu aega merel konteineris loksumine on samuti välimusele oma jälje jätnud. Poldipead, pidurid jne on üsna paksu rooste all. Siit soovitus- kui selline tagajärg ei meeldi siis kannatab enne teele saatmist pisut miskit peale määrida. Aga muidu chill!

Aklimattt

Eile vahetasin GPS-i hoidja välja. Wunderlich on igati tore ja asjalik vidin aga kuna tsikli esiots läks vahetusse siis Wunderlichi hoidiku avanemine üles ei sobi minu rattale enam. Haarasin ette ärasõitu Touratechi oma kaasa ja see istub paremini. kuigi olen tööriistadega päris hästi varustatud siis Touratechi hoidiku poldid olid 2mm kuuskandiga Nii et kui keegi juhtub parasjagu tsikliga aafrikas olema ja tunneb puudust sellisest vidinast http://www.wunderlich.de/…/wunderlich-garmin-zumo-590-595-e… siis võib julgelt teada anda. Paar päeva tagasi tühjaks vajunud esirehvi saaga jätkus. Nimelt panin uue lohvi kiirustades sisse ja tagasi sõites tundsin et esiratas loperdab. Kämpas lasin rõhu välja ja selgus et lohv oli jäänud osaliselt mantli ja velje vahele. Õnneks terve. Tühjaks vajumise põhjus ei olnudki teel saadud nael vms, lihtsalt üks vana paik oli otsustanud augu pealt eemale nihkuda. Loodetavasti Karu kiidetud liim ja paik peab paremini ;) Hea et juhtus siin. 

Otsustasin üleõlitatud õhufiltrit mitte näppida. Kuna kogu ratta kõhualune on õline siis vaevalt seal filtri svammis palju enam järgi on. Loodetavasti leidub kusagil teeääres veepüssiga neeger kes meie hobusele jälle viisakama väljanägemise annab.

Kuu aega merel konteineris loksumine on samuti välimusele oma jälje jätnud. Poldipead, pidurid jne on üsna paksu rooste all. Siit soovitus- kui selline tagajärg ei meeldi siis kannatab enne teele saatmist pisut miskit peale määrida. Aga muidu chill!

Aafikas!

Aafrika tervitas meid sooja vastuvõtu ja külma ilmaga. Päeval päikese käes annab napilt meie suve välja aga õhk on jäine, Antarktika hõngu on tunda.

Duncan oli lennujaamas vastas, nii nagu kokku lepitud. Poole tunni autosõidu järel jõudsime viinamarjaväljade vahele African Overlanders`te pesasse. Tsikkel tervitas meid maja kõrval katuse all koos veel paari omasugusega. Kuigi aku oli selle 3,5 kuu jooksul pisut tühjaks vajunud, läks käima esimesest pöördest. Juhhuuu!

Lend ise üle Londoni kulges ilma igasuguste viperusteta. Ostsime MyTrip keskkonnast piletid, Riia- Cape Town. Londonis oli aega ligi 5h ja sellest piisas nii jummala täpselt et me ei pidanud kordagi kiirustama, samas ei jäänud aega ka isegi mitte burksi jaoks. Selle aja sisse jäi muidugi ka lennujaama vahetus (Gatwick-> Heathrow) ja järgnevas lõigus kirjeldatu. 

Teravaid elamusi meie jaoks suutis pakkuda lennujaama piirikontroll. Inglastel on piir juba täiesti kinni (vähemalt meie lennu puhul). EU sisene vaba liikumine seal ei kehti. Kuna abikaasal on Venemaa pass siis kutsuti meid kõrvale ja pidime selgitama mis eesmärkidel me riiki saabusime. Sisulist probleemi ei olnud sest meil olid dokumendid korras, edasise lennu piletid olemas ja kõik laabus. Aga fakt kui selline, et piir Suurbritanniasse ongi juba kinni, on iseenesest huvitav. Olenemata sellest et abikaasal on Eesti Vabariigi elamisluba, sai ta passi templi 24h riigis viibimise loa kohta. Mingi paber tuli ka täita. Noh, teisest küljest on meeldiv näha et vähemalt mõnes riigis võetakse migratsiooniküsimusi (lõpuks ometi) tõsiselt. 

Paar pilti ka

Viimased päevad on olnud koduste tegemiste osas üllatavalt produktiivsed. Ise ka ei usu kui palju on tehtud. Ja otse looomulikult on veel rohkem tegemata jäänud. Aga see selleks, need jutud on nüüd juba kaugel seljataga Üle paljude aegade on, või siis oli, kõva närv sees. Mida päev äralennule lähemale seda närvilisemaks läks. Tõsi, eelmisel aastal Iraani matka ootus oli ka ärev kuid ikka väga rahulik võrreldes praeguse reisiga. Esiteks oli lahkumine oma graafiku järgi oma transpordiga ja reisikava ka üsna paindlik. Seekord on oma transport sõna otseses mõttes maakera kuklapoolel. Ootab juba mitu kuud. Õnneks on Eestis ilmad suht nirud olnud aga kripeldab ikka kui kolleegid mööda põristavad. Lisaks see et talv läbi ehitatud ratast ei olegi praktiliselt saanud proovida. Kui keegi tehnikahuviline ei ole veel lugenud tsikli ettevalmistamise päevikut siis see on üleval Biker.ee motofoorumis. Mingil hetkel ehk lisan ka lingi. Praegu siin Riia lennujaamas jämeda posti taga poolsalaja lennuhirmu preventatsiooniga tegeledes pole mahti ja telefonis on see tüütu ka. Muide, kogu närv sai läinud kui bussi istusime. Kõik, me oleme reisil! Me liigume!

Viimased päevad on olnud koduste tegemiste osas üllatavalt produktiivsed. Ise ka ei usu kui palju on tehtud. Ja otse looomulikult on veel rohkem tegemata jäänud. Aga see selleks, need jutud on nüüd juba kaugel seljataga Üle paljude aegade on, või siis oli, kõva närv sees. Mida päev äralennule lähemale seda närvilisemaks läks. Tõsi, eelmisel aastal Iraani matka ootus oli ka ärev kuid ikka väga rahulik võrreldes praeguse reisiga. Esiteks oli lahkumine oma graafiku järgi oma transpordiga ja reisikava ka üsna paindlik. Seekord on oma transport sõna otseses mõttes maakera kuklapoolel. Ootab juba mitu kuud. Õnneks on Eestis ilmad suht nirud olnud aga kripeldab ikka kui kolleegid mööda põristavad. Lisaks see et talv läbi ehitatud ratast ei olegi praktiliselt saanud proovida. Kui keegi tehnikahuviline ei ole veel lugenud tsikli ettevalmistamise päevikut siis see on üleval Biker.ee motofoorumis. Mingil hetkel ehk lisan ka lingi. Praegu siin Riia lennujaamas jämeda posti taga poolsalaja lennuhirmu preventatsiooniga tegeledes pole mahti ja telefonis on see tüütu ka. Muide, kogu närv sai läinud kui bussi istusime. Kõik, me oleme reisil! Me liigume!

Aafrika seikluse algus

Kuigi juba pikalt planeeritud, sai meie Aafrika reis äsja esimese konkreetse ja mõõdetava verstaposti- nimelt on meil lõpuks piletid taskus (st mailboxis) ja enam ei ole ei edasi ega tagasilükkamiseks võimalust. Tsikkel ootab juba paar kuud Kaplinnas. Kripeldab päris korralikult, pole ju sel aastal peale suuremat tsikli ümberehitust sõita saanudki. Igatahes, loodetavasti läheb kõik plaanipäraselt ja 13 juuli kl 10 hommikul oleme kenasti Kaplinnas.