Taas kodus
Ma olen juba üle kuu aja Eestis olnud, aga muidugi pole ma viitsinud kirjutada oma vahetusaasta lõpust ja YESist. Mu viimane postitus oli üle kahe kuu tagasi viimasest seminarist Austrias aga peale seda juhtus veel nii mõndagi
Viimased päevad Austrias
Lõpp läks väga kiiresti, ma ei saanud arugi kui kahest kuust oli saanud üks kuu ja sellest kuust üks nädal ja lõpuks üks päev. Viimastel nädalatel sain ma hästi palju teiste vahetusõpilastega kokku ja me käisime koos Grazis ringi ja vaatasime jalkat.
teiste VÕPidega Grazis
Nädal enne äraminekut oli mu hostvanaisa seitsmekümnes juubel (kahjuks pole mul sellest ühtegi pilti). Jube tore oli seda suurt pere veel viimast korda näha, kõiki neid tädisid ja nõbusid, kes kõik on mulle nii armsaks saanud.
Ka viimane koolinädal läks väga kiiresti. Minu viimasel koolipäeval (22.06) oli keemia huvipäev algkooli lastele ja kuna ma olin loodusteadsuste suunas, siis ka mina korraldasin seda ning ei pidanud tundides olema. See oli väga tore, nii minul kui ka algkooli lastel oli väga huvitav, lisaks sai palju nalja erinevaid keemia katseid tehes. Aga samas oli ikka väga kurb ka, sest see klass sai mulle tõesti armsaks ja mul on nii hea meel, et ma just selles klassis käia sain. Ma võtsin ka Austria lipu kaasa ja kõik mu klassikaaslased kirjutasid selle peale. Pärast tuli küll pisar silma kui ma kõiki neid armsaid kirju lugesin. Peale kooli käisime me koos Grazis kinos ja peale seda söömas. See oli mega tore õhtu ja mul ei lähe see kunagi meelest.
klassipilt viimasel koolipäeval
klassikaaslastega viimasel õhtul
24. juuni õhtul sõitsingi ma Austriast ära YESile. Viimasel päeva hommikul käisime me koos perega veel ühel ronimisfestivalil, et veel viimast korda midagi koos teha ja ilusat ilma nautida. Pärastlõunal istusingi ma Grazis rongile ja sõitsin Viini, et sealt öörongiga Berliini sõita.
viimane päev perega
Need viimased kallid oma hostperega polnudki nii kurvad, või mul ei olnud üldse selline tunne, et ma neile "head aega" ütlen. Ma tean ju, et ma lähen neile varsti uuesti külla või tulevad nemad mulle külla. Ma tean, et see side Austriaga jääb alatiseks...
YES - Young Europian Seminar
YFU viimane seminar YES toimus nagu iga aasta Saksamaal Werbellinsee ääres. Sellele seminarile on oodatud kõik vahetusõpilased kes läksid Euroopast Euroopasse, ka mitte eurooplased võivad tulla aga neil pole see programmi hinna sees. Kokku koli YESil see aasta üle 400 VÕPi. Meil toimusid viie päeva jooksul igasugused töötoad, tagasisidegrupid ja vaba aja tegevused. Minu meelest oli YES väga tore, sest seal oli väga palju uusi ja huvitavaid inimesi aga samas nägin ma ka uuesti kõiki neid eestlasi kellega ma läbi YFU sõbraks saanud olen.
Kojusõit
Nagu Eesti YFUl traditsiooniks on siis tulime ka meie Saksamaalt 32h bussiga koju. Minu meelest oli see mega äge sõit, sest me olime kõikide eesti VÕPideg seal bussis koos, sai muljeid vahetada, eesti muusikat kuulata ja niisama palju nalja. Kindlasti tegi see meie YFU lendu palju kokkuhoidvamaks ja isegi need inimesed kellega ma enne vahetusaastat või vahetusaasta jooksul palju ei suhelnud said mulle headeks sõpradeks. Ka sellest reisist on mega palju häid mälestusi.
Kodus
Kui me lõpuks bussist maha tulime oli küll sellina ebareaalne tunne. Ma olen nüüd kodus ja kõik on sama aga mitte päris. Ma mäletan, et kui ma autoga kesklinnast koju sõitsin, siis mul jäi suu mitu korda lahti, sest nii palju on muutunud. Ka mina olen muutunud.
Nüüd olen ma natuke üle kuu aja kodus olnud. Natuke imelik on, aga see on ikka kodu. Miski ei asenda kodu. Meid hoiatati küll selle eest, et ka kodus uuesti sisseelamine võib olla raske ja võib tulla ka mingit sorti kultuur šokk nagu vahetusaastale minnes aga minul küll mingit probleemi pole. Vahepeal küll tuleb mõni kurvem hetk kui keegi Austriast kirjutab või kui ma pilte vaatan aga samas on mul hea meel kodus olla.
Aga sellega ma lõpetan ka, päris pikk postitus tuli. Ma ei usu, et ma siia blogisse veel midagi postitan, sest mu vahetusaasta on läbi, aga kes teab, äkki tuleb veel kirjutamistuju. Kui kellelgi küsimusi on võib alati mulle kirjutada. Aitäh, et minu blogi lugesite!
3 notes
·
View notes
Die beste Kasse❣️Ich werde euch sehr vermissen 😘😭 #ihrseiddiebeste #habeuchlieb #7B (hier: Deutschlandsberg)
0 notes
Viimane Seminar
25.05-27.05 oli meil selle vahetusaasta viimane seminar Bad Gasteinis.
Jube kurb oli minna seminarile teadmisega, et ma tõenäoliselt ei näe paljusid neid inimesi enam mitte kunagi. Kuigi ma ei näe kõiki teisi vahetusõpilasi nii tihti, siis meil on ikka selline side, me kõik oleme sama asja läbielanud. Muidugi on olemas sotsaalmeedia ja kontakt jääb ikka, aga need inimesed on mulle lihtsalt nii kalliks saanud. Nii kahju oli neist lahkuda Seminari peateema oligi kojuminek, kohvrite pakkimine ja head aega ütlemine. Seekord oli seminar kuidagi chillim ja see meeldis mulle rohkem kui teised kaks. Samas oli ka tunda seda, et võrreldes esimese seminariga oli meid poole vähem, mõned on koju läinud, mõned ei tulnud lihtslat kohale.
See seminar pani sügavalt mõtlema mida me siin kõik läbi elaniud oleme ja kui varsti see läbi on. Varsti pean ma ka oma vahetusperele ja klassile head aega ütlema ja ma üldse ei taha sellele mõelda. Viimasel ajal on aeg nii kiiresti lennanud, ma lihtsalt ei suuda uskuda kui vähe meil lõpuni jäänud on. Mul on väga hea meel oma eesti sõpru ja pere näga, aga samas hetkel ei tahaks üldse tagasim minna, ma tõesti olen omale teise kodu leidnud.
0 notes
Annika käis külas
Viimased paar nädalat oli meil Annika külas. Kes on Annika? Annika on pärit soomest ja ta oli 2 aastat tagasi vahetusõpilane minu hostperes. Kohe-kohe on ta Soomes kooli lõpetamas ja mõtles, et astub enne seda veel oma vana hostpere juurest läbi. Meie esimene kohtumine oli väga tore, ma käisin Grazis ühel jooksul (Graz ladies run) ja suutsin viimasest rongist (kell 20:00) maha jääda. Siis ma muidugi helistasin oma hostemale ja ta ütles, et pole hullu ta tuleb nii kui nii 22:30 Annikale Grazi vastu. Vahepeal hakkas muidugi äiksetorm ja paduvihm ning kui ma lõpuks kell 22:30 bussijaamas olin, tilkusim ma vihmast ja kõik mu riided olid läbimärjad. Siis astus Annika bussist välja ja nägi mind. Kuigi me olime üksteist ainult piltidel näinud siiski tundis ta mu kohe ära. Me saime kohe väga hästi läbi.
Pühapäeval oli emadepäev, seega käisime me kogu suure perega lõunat söömas. Ilm oli väga ilus ja see kõik oli väga armas.
Teisipäeval mõtlesime Annikaga, et oleks tore midagi koos teha. Seega käisime me jäätist söömas ja otsustasime mäe otsa wolfgangi kiriku juurde sõita. Sealt avanes imeilus vaade Deutschlandsbergile.
Laupäeval käisime koos Annika ja tema sõbrannadega Zeltfestil.
Kuna Annika oli siin ja meil oli pikk nädalavahetus, siis me sõitsime natuke rohkem ringi kui tavaliselt. Reedel käisime koos Kathi ja Annikaga Stift Reini kloostris ja esmaspäeval Mauthausenis mälestusmärgil/muuseumis.
Stift Rein:
Mauthausen:
Nüüd on Annika tagasi kodus ja mul oli väga hea meel teda tundma õppida. Juba järgmine nädal sõidab mu hostpere talle Soome külla. Maikuu ja kõik need pikad nädalavahetused hakkavad ka kohe läbi saama ja siis on veel väga vähe lõpuni.
Bis bald!
Mariann
0 notes
Viimased paar kuud
Päevani, mil ma Austriast lahkun on 2 kuud ja 2 päeva. Ma ei tea kas olla kurb või rõõmus. Osa minust tahaks juba väga oma sõpru ja pere näha, teine osa ei suuda usuda, et nii palju aega mõõdas on ja see kõik varsti läbi on. Paar nädalat tagasi jõudis mulle kohale, et seda aega pole enam tõesti palju.
Ma olen viimastes postitustes ainult väljasõitudest kirjutanud, aga mitte seda kuidas mul igapäevaselt läheb. Ega siin väga midagi erilist pole. Kool, trenn ja kodu. Kolm nädalat tagasi panin ma ennast jõusaali kirja ja sellest ajast saadik olen seal peale kooli päris palju käinud (muide, odav see küll ei ole.) Vähemalt on mul midagi teha ja ma ei passi ainult kodus pärastlõunati. Pealegi seal on väga toredad inimesed ja mulle väga meeldib seal.
Koolis läheb nagu ikka. Ma üritan võimalikult palju kaasa teha, aga samas pole mul hindeid vaja, seega kui ma millestki aru ei saa, siis ma tavaliselt ei viitsi seda endale selgeks tega. Ma tegin isegi keemia tööd kaasa ja kuigi mu hinne oli "mitte rahuldav" sest ma oskasin ainult arvutamist, siis polnud mu töö punktisumma klassis kõige väiksem. Ma otsustasin, et ma teen B2 saksa keele eksami, seega olen ma viimasel ajal päris palju saksa keelt õppinud. Saksa keel pole üldse nii lihtne ja ma natuke kardan, et ma ei saa sellega hakkama, aga kui ma piisavalt harjutan, siis see ei tohiks nii raske olla.
Nädalavahetuseti üritan alati midagi huvitavamat teha. Eelmine reede käisin ma koos teiste VÕPidega Grazis väljas. Enamus neist olid AFSikad mitte YFUkad, aga nad olid väga toredad ja ma kohtasin ka paari uut inimest. See oli väga lõbus.
Pühapäeval käisim ma oma klassiõdedega Imagine Dragons'i kontsertil Viinis ja see oli tõsiselt äge. Ma pole kunagi Imagine Dragons'it väga fännanud, aga tegelikult mulle meeldib nende muusika. See kontsert oli palju ägedam kui ma ootasin, tõsiselt cool elamus. See oli väga armas mul klassiõdedest, et nad mu kaasa võtsid.
Üleelmine nädalavahetus oli Jana, mu hostõe, Firmung. Firmung on üks seitsmest katoliikliku kiriku sekramentist. Eesti keeles peaks see olema leer või leeriõnnistus, see on kiriklik riitus, peale mida loetakse leeriõnnistuse saanu täiskasvanuks. Sellel päeval pidime me kõik rahvuslikult riidesse panema, riitus kestis kirikus umbes paar tundi ja peale seda läksime me koju ja tegime pilte ning sõime kõik koos. Jana jaoks oli see kindlasti väga ilus päev.
Muide vahepal on ilm väga ilusaks läinud ja õues on 26 kraadi sooja. Selline tunne on küll, et suvi on käes.
Selline oli minu väike postitus. Ma loodan, et teil kõigil läheb hästi ja ma soovin teile palju päikest!
Bis bald
Mariann
Mõni pilt ka:
Jana Firmung
Imagine Dragons’i kontsert Viinis
0 notes
Itaalia 24.03-30.03
Vaheajal enne lihavõtteid käisime me perega Kesk-Itaalias puhkusel. Siin on mõned pildid;)
Minu hostpere, kes kõik kaasas olid: õde Sina, hostema Kathi, Kathi õetütar Julia, Julia sõbranba Sabrine, õde Jana ja vanaisa Erik.
(p.s ma pole pildil, sest tegin pilti)
Vaade meie apartmendist Montepulcianole
Montepulciano keskväljak ja raekoda
Mina ja Jana
Kirsiõied ja viinamarjapõllud - väike jalutuskäik looduses
Viimasel päeval käisime me soojaveeallikates ujumas.
0 notes
Semesterferien
Hey heyy! Nüüd tuleb natuke pikem postitus, sest mul oli vahepeal päris huvitav semestri-vaheaeg.
Kuna minu jõuluvaheaeg läks tänu murtud jalaluu tõttu päris masendavalt, siis ma otsustasin, et järgmisel vaheajal teen ma midagi eriti toredat. Seega läksin ma reisile. Ma otsustasin sõita Šveitsi oma imekallile Tiinale külla ja muidugi kui selles suunas ja nii kaugele sõita, siis ma käisin ka oma esimesel hostperel ja sõpradel külas.
Kõigepealt sõitsin ma Nunningeni Tiina(sammuti üks vahetusõpilane Eestist) juurde. Sinna sõit võttis tohutult kaua aega, ma pidin öörongiga Grazist Zürichisse sõitma(11h) ja siis sealt veel edasi Tiina juurde(2h). Aga Tiina nägemine oli seda kõike väärt. Muidugi esimene asi, mis ma tema juures tegin oli üks uinak, sest ma olin nii väsinud. Mu esimene vestlus Tiina vahetusperega oli ka väga tore, sest oma eestlasliku introvertsuse ja väsimuse tõttu suutsin ma reaalselt ainult "mhm" ja "jah" öelda, Tiina muidugi itsitas seda kuulates. Muidu oli väga tore Tiina hostperega kohtuda, nad on hästi lõbusad ja neil on jube armas koer.
Õhtul käisime me koos Tiina, Julesi(USAst) ja teiste VÕPidega Liestalis Chienbäse'i ehk tulefestivali vaatamas. Selline traditsioon on tõsiselt äge, aga samas oli lausa hirmutav vaadata kuidas rongkäigulised oma põlevate koormatega mõõda Liestali tänavaid kõndisid. Mõned koormad olid tohutult suured ja väga kuumad. Ma täiesti imestan kuidas see asi üldse lubatud on, arvestades kui ohtlik see on. Aga samas oli tõesti äge seda vaadata ja sellest osa saada.
(Liestal)
Kuigi vastlapäev on läbi ja peaks olema paastuaeg, kestsid siin Baselis pidustused edasi. Nimelt korraldab Baselis karnevali protestantlik kirik ja kuna nad tahavad nii erilised olla, siis toimuvad pidustused nädal aega hiljem. Fasnacht algas esmaspäeva hommikul kell 4 Morgestraich'iga. Me pidime kell 2 üles tõusma, et kella 4ks Baselisse jõuda. Kell 4 oli veel pime ja linnas lülitati kõik tuled välja, algas rongkäik laternatega flöötide saatel. Ma imestan kui tohutult palju inimesi rongkäigust osa võtsid ja kui paljud seda vaatama tulid.
(Morgestraich)
(Jules, Tiina ja mina rongkäigul)
(Karnevali rongkäik Baselis)
Kolmapäeval käisime Tiinaga ka Saksamaal ja Prantsusmaal. Baselist on Weil am Rheini ainult 20min trammiga ning siis saab sealt veel üle silla Saint-Louise’sse jalutada.
(Saksamaa ja Prantsusmaa piiril)
Neljapäeva hommikul nautisime me veel Baselit ja pärastlõunal sõitsin ma tagasi Austriasse oma arrivalperele külla.
(Basler Münster, kiriku tornis)
(Reini jõe kaldal)
Feldkirchis tagasi oli jube armas kõiki neid inimesi uuesti näha. Ma käisin isegi koolis ja ütlesin kõigile oma klassikaaslastele ja Siljale (VÕP Soomest) tere. Ma käisin ka trennis, nii tore oli üle pika aja jälle nende toredate inimestega ujumas käia. Laupäeval käisin ma koos Ronjaga Bregenzis ja pärast veel Feldkirchi kindluses. Voralberg on ikka väga ilus maakond.
(Bregenz)
Kurvaks tegi see, et kuigi ma elasin seal kaks kuud, tundusid need kohad nüüd nii võõrad. Nagu ma ei kuuluks enam sinna. Ma olen pikalt mõelnud, kas ma tegin õige otsuse, kui ma Voralbergist lahkusin. Päris pikalt tundus see vale otsusena. Aga sinna tagasi minnes sain ma aru, et kuigi mulle väga meeldis Feldkirchis elada, siis on Deutschlandsbergist minu kodu saanud.
Mul on lihtsalt hea meel, et mul on sõpru, kelle juurde minna ükskõik millises Austria osas. Need kõik inimesed on mulle kallid.
Selliselt kulges minu semestri-vaheaeg. Peale nädalad ringi sõites ja viimast 9h öörongis, oli mul hea meel lõpuks pühapäeval koju jõuda.
Jään uusi seiklusi ootama!
Bis bald!
Mariann
0 notes
Servus!
Ma räägin teile natuke karnevalist. Meie Eestis tähistame enne paastuaja algust vastlapäeva, siin Austrias ja ka väga paljudes teistes katoliiklikes riikides on asi natuke teisiti. Nimelt on siin pidustused palju suuremad. Toimuvad suured karnevalid ja paraadid. Kõik panevad kostüümid selga ja lähevad tänavatele pidutsema. Nädalavahetusel enne Fasching Dienstag‘i(vastlapäeva) oli minu linnas karneval ja me käisime oma perega seda vaatamas. Kõik kandsid kostüüme, lasti muusikat, jägati maiustusi ja muud head. Meeleolu oli väga lõbus. Mina ja mu pere panime ka muidugi omale kostüümid selga.
Fasching Dienstag'il või siis vastlapäeval endal tulid kõik kostüümides kooli ja meil oli ainult kaks tundi. Õppimisega muidigi sellel päeval ei tegeletud.
Pildid on karnevalist Deutschlandsbergis. Viimasel pildil on minu klass Fasching Dienstag’il.
Bis bald!
Mariann
0 notes
(via https://vimeo.com/257097495?ref=tu-v-share)
Õnnesoovid Eestile, YFU võpid 2018,
0 notes
Pool aega läbi?!?!
Ma juba 5 kuud Austrias olnud! Ma ei suuda uskuda, et aeg nii kiiresti läinud on. Ma mõtlesin, et peaksin ka väikse kokkuvõtva postituse kirjutama ja rääkima, mis vahepeal juhtunid on.
Need 5 kuud siin Austrias on olnud imelised. Muidugi on olnud tõuse ja mõõnasid, kurvemaid hetki ja lõbusamaid hetki, palju emotsioone ja tohutult uusi asju mida ma õppinid olen.
Viimase kuu jooksul, kui natuke raskem aeg oli, tekkis mul mittu korda küsimis: Milleks ma siia üldse tulin? Aga ma ei kahetse, et ma siia tulin, üldse mitte. Vahetusaasta on midagi erakordset ja sellist kogemust ei saa mujalt. Jah, mul oli ka raskeid aegu. Perevahetus ei läinud nii lihtsalt, ma pidin oma imearmsa klassi, ujumistrenni ja Voralbergi maha jätma. Uues kohas sisseelamine polnud nii kerge. Ma kukkusin jalaluusse mõra ja mul oli jalg 4 nädalat kipsis. Mul ei läinud koolis üldse hästi.
Samas on olnud ka tohutult armsaid ja toredaid hetki. Kõik need väljasõidud ja uued paigad mida ma avastanud olen. Kõik need imevahvad inimesed kellega ma siin sõbraks olen saanud. Minu kaks vahetuspere ja ülitoredad vahetusõed. Kõik teised vahetusõpilased. Need inimesed ja kogemused teevad vahetusaasta.
Kuna mul ei läinud teises koolis nii hästi, siis ma otsustasin uuest kooli vahetada. Ma olen nädal aega uues koolis käinud ja see on olnud üks toredamaid nädalaid siin. Mu klassikaaslased on väga toredad ning selles koolis käib peale minu veel vahetusõpilasi. Meil on koos teiste VÕPideg saksa keele tunnid, mis on hästi toredad(me teeme seal kõike muud peale sakasa keele õppimise:) Kuigi ma tundsin Sebastiant(Tšilist), kes mu uues klassis oli ja Juliat(Venemaalt) ainult nädal aega, sest nad on semestriprogrammiga ja lähevad nüüd koju, siis meist said juba väga head sõbrad ja ma hakkan neid igatsema😢
Mu jalg on ka ära paranenud. Ma saan uuesti normaalselt kõndida ja isegi sporti teha. Mul on nii hea meel, et ma ei pea enam ainult kodus istuma. Nii tore on ringi käia ja asju teha😄
Ma imestan ka kui heaks mu saksa keel on läinud. Muidugi on see päris raske keel ja ma teen palju vigu ja asjade seletamine pole nii lihtne, aga ma ei karda rääkida ja ma saan peaaegu kõigest aru. Esimesed paar kuud ei rääkinud ma üldse saksa keelt ja ma imestan kui lihtsalt see läks peale perevahetust.
Mul läheb praegu väga hästi. Ma loodan, et mu järgmised 5 kuud siin Austrias lähevad veel paremini kui esimesed. Hetkel ei suuda ma üldse uskuda, et ma juba 5 kuud siin olnud olen, see aeg on tõesti kiiresti läinud.
Uute seikluste heaks!
Bis Bald 👋🏻
Pildil Sebastiani🇨🇱ja Juulia🇷🇺 ärasaatmis peokene koos teiste AFSi vahetusõpilastega😊
0 notes
Hallstatt💕 (at Hallstatt, Austria)
0 notes
Jõulud ja aastavahetus
Pühad on imeilus aeg. Ma räägin natuke jõuludest Austrias. Jõulud siin pole tohutult teistsugused Eesti omadest, aga eks ikka erinevusi on ka. Jõuludeks valmistumine algas juba Novembri kuus, kui tuli valmis küpsetada küpsised terveks jõuluajaks. Mina küll ei olnud väga kodus sellel nädalavahetusel, aga minu hostema ja tädi veetsid terve nädalavahetuse küpsetades. Ma pole varem näinud sellist hunnikut küpsiseid, ausalt.
Esimesel advendil süütasime me esimese küündla, jõime teed, sõime küpsiseid ja lugesime jõulu muinasjutte. See oli hästi armas ja samas huvitav, sest Eestis me ei tee eriti midagi advendi tähistamiseks.
Detsembri alguses tuli ka lumi maha ja see tekitas erilise jõulutunde.
Siin on veel hästi populaarsed advendikalendrid. Neid on igaühel mitu tükki, neid meisterdatakse ise ja vahetatakse oma pere võis sõpradega. Minu hostema meisterdas terve jõulukülakese mulle kapi peale.
6. detsembril on püha Nicolase päev ja siis saavad ka lapsed väikseid kingitusi. Sellel päeval tuleb heade laste juurde Nicolaus ja halbade laste juurde Krampus. Sellel ajal on hästi paljudes kohtades Nicolase või Krampuse paraadid.
Jõule tähistatakse nagu Eestis 24. detsembril. Paar päeva varem toodi meile kuus ja me ehtisime selle ilusti ära. Jõululaupäeva hommikul käisime me kogu suure perega kohvikus hommikust söömas. Pärast läksime me koju ja mängisime perega lauamänge ja sõime veel küpsiseid. Pärastlõunal tuli jeesuslaps ja tõi kingitused. Austrias toob lastele kingitusi jeesuslaps, mitte jõuluvana. Igaüks sai mitu kingitust. Minu pere tegi mulle väga armsad kingitused. Ma tegin ka kõigile kingitused ja neil kõigil oli nii hea meel nende üle. Üks mu kingitus hostemale oli võinuga ja ta polnud kunagi varem puust võinuga näinud, nii et ta rääkis terve õhtu oma võinoast, see oli häst armas. Õhtul läksime me tädi Anja juurde õhtust sööma. Minu hostperes on tüüpiline jõulutoit fondué, nad söövad seda iga aasta. Hästi tore oli istuda kogu perega koos jõululaua taga. Sellised olid minu jõulud siin Austrias.
Aastavahetusel ei teinud me eriti midagi, sest mu jalg on endiselt kipsis ja ma pole võimeline eriti liikuma. Me vaatasime perega filmi ja olime niisama koos. Keskööl kuulasime raadiost countdown'i vaatasime rõdult ilutulestikku ja jõime klaasi Astit. Natuke kurb oli, et ma kuskile minna ei saanud, aga samas see on minu viga, et ma oma jalaluusse mõra kukkusin.
Ülejäänud aja olne ma lihtsalt kodus istunud, filme vaadanud, raamatuid lugenud ja lauamänge mänginud. See on päris armas, kuidas minu toast on saanud mängude tuba. Iga kord kui keegi mulle külla tuleb, kas Petra oma hostõega või tädi lapsed, siis me mängime iga kord lauamänge või kaarte.
Varsti võetakse mult kips ära ja ma saan jälle normaalselt käia. Ma loodan, et asjad lähevad paremini siis ja ma saan jälle kodust välja. Olege tublid!
Bis Bald!
Mariann
1 note
·
View note