Tumgik
jekajalutab · 7 years
Text
August ja taaskohtumised Norras
Selle postituse võiks tegelikult kokku võtta ühe mõttega - mul on siiralt hea meel olla tagasi Norras. August ja suvi hakkab tasapisi läbi saama ja kuigi juuni ja juuli Hollandis olid meeldivad, siis kool ning praktika ei tekitanud otsest puhkamise tunnet. Norra ja Loen on nagu kuurort. Väike, vaikne koht, kuhu on suurepärane naasta. Siin veedetud aeg on hea mõtlemiseks, plaanide tegemiseks, unistamiseks, lugemiseks, puhkamiseks ja igasugusteks väikesteks tegevusteks, mis on muudel aegadel edasi lükatud, sest kiire noh. Kuigi ma olen peaaegu igapäevaselt köögis tööl, keskmiselt kusagil kaheksa tundi ja vahetevahel on päevad päris väsitavad, siis keset ilusat loodust ei ole sellel tegelikult tugevat mõju. Võib-olla on asi ka selles, et ma olen enamasti alati teises vahetuses, mis algab kella kolmest. See lubab mul meeldivalt kümme tundi magada. 
Tumblr media
Üks lühike jalutuskäik tippu ja siis mööda mäeseljakuid edasi. Ma olen see väike täpp pildi keskel.
Alates sellest hetkest, kui ma siia jõudsin, siis sain aru, et Norras on suvi läbi. Enamus päevadel kui aknast välja vaadata, siis upub fjord pilvedesse, udusse, sajab vihma, vesi voolab ojadena väikestest küngastest alla ja ega ilma jope ja pusata välja ei taha astuda. Ma veel vaikselt soovin mõnda sooja ja päiksepaistelist päeva. Sellele vaatamata olen ka kehvema ilmaga ennast soojalt riide pannud ja metsa põiganud. Kilekott näpus, taskunuga kotis ja silmad metsaalust kammimas. Siin on korralikult seeni. Vahel naased tagasi viie või kaheksa kiloga, sööd kohe nendest kaks ära ja siis nuputad, mida ülejäänutega teha. Suurema osa olen hispaanlastele andnud või kokanud suurema hulga kukeseenepastat ja siis kogu ümbruskonna sööma kutsunud. 
Tumblr media
Hommik fjordis
Tumblr media
Kjendalsbreen või teisisõnu Kjendalli liustik. Pildil on ka üks grupp inimesi, kes on aga nii väikesed, et neid on raske leida. Vihjeks, nad seisavad jõe ääres.
Seltskond on eelmisest aastast natukene muutunud. Uued näod on köögis, kuid päris palju on ka tuttavad eelmisest aastast. Seltskond on tore ja töö erinevate meeskondadega sujub päris ladusalt. Vahetevahel tuleb ette erinevaid lahkarvamusi, kuid need lahendatakse kiiresti ja töö võib rahulikult edasi minna. Ülesanded köögis on põhimõtteliselt samad, mis eelmisel aastal. Toidud pole ka vahepeal muutunud. Paar asja on juurde tulnud, aga nende valmistamine pole teab, kui keeruline. Esimene nädal läks väheke aeglasemalt, sest oli vaja meelde tuletada, mis eelmine aasta õpitud. Aga see tuli kiiresti. Mulle anti ka mõned uued ülesanded. Nüüd olen päris tihti õues ja valmistan süüa ameerika turistidele, kes on alati vaimustuses ning ahhetavad ja ohhetavad igasuguse toidu peale. Mulle meeldib see uus ülesanne, sest vastupidiselt köögis töötavatele kokkadele istun mina õues, värske õhu käes ja toidu valmistamine keset fjordi on päris kaunis ja meeldiv tegevus. Ükskõik, mis inimesed arvavad ameeriklaste kohta või mis eelarvamused meil nendest on, need turistid siin on väga lahked, avameelsed ja jutukad. Paaril korral olen saanud kingitusi, millest vast kallim või väärtuslikum on väike kullast dollar, mille andis mulle vana paarikene pärast seda, kui ma reetsin kuidas me lõhet valmistame. Mündil oli Lady Liberty, seega … was I liberated by Americans now? 
Tumblr media
Väike osa seltskonnast
Tumblr media
Avastasin, et ma polnud eelmine aasta ühtegi korralikku pilti hotellist siia lisanud, seega - viga parandatud.
Elukoht on mul sama, isegi maja on sama. Tuba on teine, aga siiski väike ja pime. Vaade pole ka enam fjordile vaid sisehoovi. Seetõttu olen iga vaba hetk toast väljas ja lemmiktegevuseks kodus olles on ikka võtta tugitool, tõsta see maja ette ja väikese kohvi, sigareti (kuidagi peab nendest paarist tubakapakist ju lahti saama) ja raamatu või sarjaga ennast mõni tund lõbustada. Muidugi on siin ka mõned natukene nutused elemendid. Esiteks ja taaskord, alkohol on köhima panevalt kallis. Üks suvalaager, kõige odavam lake on poes kolm või neli eurot ja pubis seitse eurot ja seitsekümmend senti. Pits kanget algab kümnest eurost. Rohelise aeg on ka otsas. Aasta aega pahvimist ja muhvigi pole muutunud. Ikka samasugune edasi, kusagil nurgas ei värise, ega kangema peale pole ka kukkunud. Mis teha, ela oma elu edasi. Aga mis sa siis oma vaba ajaga teed? Alustasin hispaania keele õpinguid. Köögis ja hotellis töötab nii palju hispaanlaseid, et pärast igat tundi on hea nendega harjutada ja õppida. Varsti oskan juba ennast tutvustada ja pidada lihtsat vestlust teemadel: söök, jook ja kuidas kiiremas korras meditsiinilist abi saada. Teisisõnu elutähtsad teemad on kaetud – nüüd tuleb kiiremas korras selgeks õppida, kuidas neiudega tutvust teha ja oma ühistest huvidest rääkida. Aega on kõvasti, sest seekord on plaan jääda siia kuni detsembrini. Ootan suure huviga sügist, sest siis pidavad kogu kohalik loodus muutuma mitmevärviliseks ja matkamine soojal oktoobrikuul sügiseses metsas keset Norrat on päris vägev. Võibolla annab detsembris ka natukene lumelauatada. Senikaua aga laenan kusagilt ratta ja sõidan erinevaid liustike vaatama. Ah jaa, alles see aasta sain teada, et siinsamas on ka mandri euroopa suurim liustik. Väike märkus siia lõppu. Eile langes suur koorem mu õlult ja ma olen nüüd ametlikult magister. Utrechti Ülikool sai lõpetatud ja lõputöö, pärast kolme parandust, kaitstud. Oktoobris korraks siis uuesti Hollandisse.    
Tumblr media
Vihm, päike, tuul, palavus ja lõikav külm, kõik samal ajal või poole tunnise vahega.
Tumblr media
Seekordne matkasõber Davidas naudib vaadet.
Tumblr media
Elu tundub ilus.
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Külalised ja viimased hetked Hollandis
Londoni külastusest on küllalt aega möödas ja blogis kajab vaikus. Mis seal ikka, tuleb vahepeal oma mõtteid, muljeid ja muud peas toimuvat väljendada. Elu Hollandis läheb vaikselt oma rada edasi. Homme terendab ärasõiduaeg ja minu olemist täidab väike melanhoolia. Selle lühikese aja jooksul, mis ma siin olen veetnud, olen ma Hollandisse ja eriti Utrechtisse nii kiindunud, et mul on siiralt kahju lahkuda. Utrecht on vist ehe, vahetu Hollandi kogemus. Amsterdam või Rotterdam ja teised Hollandi linnad on omamoodi ja väärivad kindlasti külastamist, kuid Utrecht on nii Holland kui vähegi võimalik. Ma ei taha väita, et ainult Utrecht on selline, aga kuna ma veetsin siin suurema osa oma ajast, siis oskan selle kohaga ennast rohkem seostada. Aga Jeka, mis on see Holland millest sa jahud? Seda on natuke keeruline väljendada ja ma olen seda siin varem ka üritanud sõnadesse panna, ei oska öelda edukalt või mitte, aga proovime siis veel viimast korda.
Tumblr media
Janskerkhof. Iga nädalavahetusel on siin suur lilleturg. 
Tumblr media
Drift. Paremal ja vasakul on humanitaarteaduskond ja taamal paistab Dom.
Tumblr media
Minu lemmik kohvik Utrechtis. The Village’ist saab ametlikult Hollandi parimat kohvi.
Tumblr media
Kõik tundub viltu. 
  Utrecht on kaunis kombinatsioon suurlinnast ja provintsist. Siin on suurlinna teenused ja võimalused, siin on korralikud kontserdid, kinod, teatrid. Siin on äri, bisniss, start-upid ja head töövõimalused. Siin on elu, liiklus, trügimist ja kirevust. Samas on see väike, vaikne koht, kus elu tundub liikuvat natuke teist moodi kui mujal. Inimesed elavad omas tempos ja ei lase ennast pisiasjadest häirida. Vähemalt nii tundub. Sõbralik ja soe suhtumine tervitab sind igal pool. Ratturid sõidavad vähe aeglasemalt, pargis võid kohata uitajaid iga ilmaga, kohvikud ja pubid on tihedad kokkusaamiskohad ja linn uhkustab oma kaunite kanalite ning ajaloolise arhitektuuriga. See provintslik, rahulik suhtumine kajab pigem üldises olustikus kui kindlas nimekirjas, mida oleks lihtne loetleda. Ma olen vist ise hetkel liiga noor ja rahutu, et ma näeks ennast siin hetkel elamas, aga samas kurat seda teab. Plaanid on lihtsalt teised, aga ma tean, et ma jään seda linna igatsema. Vähemalt preagu.
Tumblr media
  Et moll meelest ei läheks.
Tumblr media
Kirju baar Lebowski.
Tumblr media
Rattad ja kanalid
 Ma üritasin seda näidata ka emale, vennale ja onupojale, kui nad siin käisid. Loodetavasti edukalt. Muidugi suurem rõhk oli Amsterdamil, sest see on vist iga Hollandi külastuse kvintessents. Tutvustada Rijksmuseumi, sõita väikese paadiga Amsterdami kanalitel, külastada kohvipoodi, süüa hästi ja lihtsalt jalutada vanalinnas ringi. See oli tore nädalavahetus. Ma panin tähele, et kui perekond ja sugulased tulevad külla, siis see kuidas ma kohalikku elu ja olu tutvustan erineb natuke sellest, kui sõbrad on külas. Sõpru oskad täpsemalt viia kohtadesse, mis neile huvi pakuvad, aga vanematele tahad näidata kõike, mis on hea ja huvitav. Lähme sinna, vaatame seda, seal on vapustavalt tore koht, mis teile kindlasti ka meeldib. Ausõna veel natukene edasi, umbes viis minutit ja siis oleme Amsterdami kõige kõige kohas; kui te olete -muuseumis, siis kindlasti tuleb vaadata teost X ja kunstniku Y. Vahel läheb isegi meelest, et neil on ka ju omad plaanid, kuhu minna ja mida vaadata. Oh well, järgmine kord läheb paremini.
Tumblr media
They are here :D
Tumblr media
Doin’ the touristy things.
Tumblr media
Just smile and wave.
Veel üks lahe tähelepanek Hollandis elamise kohta. Kunagi varem sai mainitud, et Hollandi asukoht on sigahea, sest kui sa tahad Euroopas või maailmas ringi reisida, siis tahest-tahtmata satutakse Hollandisse. Siis postitab keegi pildi Amsterdami kanalitest Instagrammi või Facebooki ning järgmine hetk tüütab mingi tolgus sind sotsmeedias, et ooo oled ja Madalmaadesse jõudnud ja võiks kokku saada ja ma tutvustan ümbruskonda. Just täpselt nii sain Tiiaga kokku, kes sõidab rattaga Portugali. Nägin tema teekond oli jõudnud Hollandisse ja kiire ettepanek, et põika Utrechtist läbi. Kiire suits, väike La Chouffe, norm paus enne Prantsusmaa vallutamist – ma loodan. Vastu sain talt palju inspiratsiooni oma tulevasteks rännakuteks.
Tumblr media
Kiire, kiire, kiire ... oot üks selfie ... kiire!
Tumblr media
Käisin vahepeal ka natukene ronimas.
Tumblr media
Kui keegi satub Amsterdami, siis soovitan teha mõned joogid Hanneke’s Boom-is. Väga mõnusa ja väheke hipi vaibiga koht. Suht Centraal Stationi kõrval. 
Tumblr media
Holland - signing out. 
Järgmiseks rattamüük . . . #kurb . . . pakkimine ja Norra! Still excited! 
PS: Utrechtis on parim Kimchiburger ever! *khm, ma tean.       
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Kiire põige Londonisse
London asub Amsterdamist vaid tunnise lennu kaugusel. Kui õigel ajal pileteid nillid, siis võid leida edasi-tagasi reisi umbes viiekümne euro eest. Ma olen vahepeal langenud tagasi “eks homme teen” mentaliteeti ja minu piletid maksid seetõttu väheke rohkem, aga õnneks ei löönud väga rahakoti vastu. Piletid olemas, kuupäevad paigas - nüüd on õige aeg hakate tüütama oma tuttavaid ja sõpru. Plaan kujunes välja selliseks, et alguses tüütan oma kohaloluga sõbrannat Annit, kellega sain tuttavaks Balticlabil. Suureks üllatuseks sain teada, et Rafu tuleb samal ajal Eestis ja nii otsustasime, et saame taaskord seltskonnaga kokku ja vaatame, kuidas Tauri ja Kerli Londonis elavad. 
Tumblr media
Landaan summer
Erinevalt Rafust otsustasin, et teen pikema nädalavahetuse ja sõidan Londonisse juba neljapäeval. Leppisime Anniga kokku, et ööbin tema juures ja enne seda kohtume kesklinnas. Anni õpib Londonis design innovation managementi ja just sellel neljapäeval oli neil kursusega pecha kucha õhtu. Pecha kucha on presentatsiooni vorm, mis mõeldi välja Jaapanis. Igal esitlejal on 20 slaidi ja 20 sekundit iga slaidi jaoks. Mõnes mõttes on see hea süsteem, samas on sellel ka omad miinused. Pecha Kucha annab hea ning kiire ülevaate teemast, mis sobib inimestele, kes on asjaga kursis. Minule kõrvalseisjana või asjatundmatule jäi kogu teema vähe üldiseks, kuna selle vähese aja jooksul on keeruline detailidesse või arutelusse laskuda. Sellele vaatamata oli tegemist väga huvitava üritusega. Nägin, millega inimesed tegelevad ja kui erinevates valdkondades disain, innovatsioon ja äri oma tee leiavad. Üritus toimus Fjord disainistuudios Sohos. Pärast üritust liikusime Stoke Newingtoni poole ja õhtu möödus söögi, joogi ja hea vestluse saatel. 
Tumblr media
Anni ja tema halo.
Tumblr media
Enne Sohosse minekut avastasin ühe laheda vareme, mis oli muudetud pargiks. St. Dunstan in the East.
Kuna Rafu lend jõudis Londonisse pärastlõunal, Anni pidi hommikul kooli minema ja Kerli ning Tauri olid töised, siis leidsin hetke, et külastada British Museumi Hokusai näitust. Kuna olen varem mitu korda Londonis käinud, siis otsustasin, et ei pane suurt rõhku igasuguste turismiobjektide külastamisele või pikalt muuseumis jalutamisele. Ühe erandiga, Hokusai “Great Wave” näitus. Katsushika Hokusai on vist üks tuntuimaid aasia kunstnike ja võib äkki ja julgelt väita, et Jaapani kõige tuntum kunstnik. Sellel näitusel oli kokku kogutud tema kõige kuulsamad teosed ja suur rõhk oli  maalikogumikul “Kolmkümmend kuus vaadet Fuji mäele”, mille üheks maaliks on ka “Suur Laine”. Seda on raske sõnadesse panna, mis emotsioonid mind selle näituse ajal valdasid, aga tegemist oli kindlasti ühe kõige huvitavama ja inspireerivama näitusega, mida olen külastanud.
Tumblr media
Hokusai näitusel ei tohtinud pilti teha, seega siin on hoopis Assüüria kuningas Assurbanipal oma semudega lõvi tapmas. #Assyrianthings
Tumblr media
Vastasin küsitlusele, üritasin ennast identifitseerida. 
Muuseum külastatud, emotsioonid laes otsustasin, et aeg on liikuda Tauri ja Kerli juurde. Nad elavad jõest lõuna pool Old Kent Road’i juures, linnaosa enam ei mäleta, aga polegi eriti vist vaja. Nende korterikaaslased olid parasjagu Eestit külastamas, seega oli korter vaba ja lõbu laialt. Esimene õhtu olime kodused ning veetsime hea ja paremaga, vesteldes ning x-box’i saatel. Kõik elavad erinevates riikides ja tegelevad isesuguste asjadega, seega teemad ei saanud otsa. Inglismaal oli ka eelneval õhtul valimised ja kuigi linn ise oli rahulik, siis oli kõikjal kuulda selle teemalisi vestluseid. 
Tumblr media
T-34, kohe Kerli ja Tauri kodu kõrval. Meie igaõhtused suitsupausid toimusid selle inspireeriva ja omal moel ka nostalgilise mälestusmärgi kõrval :D. 
Järgnev päev möödus mööda Londonit jalutades. Kerli võttis giidi kohustused enda kanda ja tutvustas meile oma kodukanti. Tate Modern, London Bridge, Nandos :D, Red Bull Studios ja Tanner Street Park. Kuna ilm oli väga hea, siis sai tehtud ka väike pargichill. Õhtupoole suundusime tagasi koju. Seal läks suuremat sorti kokkamiseks. Käsitsi tehtud pelmeenid ja banana bread. Õhtu jooksul saime mitu korda tanki külastatud ja ühel korral isegi kohaliku sõjaväelasega juttu puhutud. Rääkis pikalt ja laialt oma Afganistani kogemustest ja erinevatest tankidest ning nende ehitustest. Pean tunnistama, et mainisin talle, et ajateenistuses olin tankitõrjes ning oskan vene tankidest natukene kaasa rääkida. Mis oli vist väike viga, kuna siis tundus, et jutul ei tulegi lõppu. Aga kõik oli viisakas ja jutt piisavalt ok. Rafu lend läks väga vara hommikul, seega olime niikaua üleval, et saime ta ära saadetud. Kokkuvõttes oli muhe nädalavahetus. Nüüd istun teist päeva kontoris ja ausõna, jõhker rammestus on peal. 
Tumblr media
London skyline
Tumblr media
Edasi! Järgmine kohtumine juba kusagil mujal.   
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Ja millega sina tegeled?
Alustame klišeega. Hollandis veedetud aeg on möödunud linnulennul ning varsti on aeg uuesti oma kodinad kokku pakkida ja edasi sõita. Samas on kogu see üritus alles paari kuu kaugusel ja senikaua tuleb nautida kohaliku elu. Viimase kuu jooksul on toimunud nii mõndagi. Head ja halba; naeru, pisaraid ja verd. Aga alustame ilusatest hetkedest.
Tumblr media
Hollandi doomino
Mai alguses sain viimaks ometi õige Amsterdami turisti eesmärgiga hakkama. Nimelt, rentida väike paat, täita see hea ja paremaga ja sõita mööda Amsterdami kanaleid. See plaan oli töökaaslastel juba pikemat aega ja ühel ilusal esmaspäeva õhtul otsustasime ilma igasuguse ettevalmistuseta, et hetk on õige. Laenutasime paadi 12le inimesele ja kuigi alguses oli plaan piirduda 2 tunniga, siis mida õhtu edasi, seda pikemaks meie sõit venis. Sõit algas kell 7 ja paadi tõime tagasi alles kusagil 1 paiku. “Näh, olgu võtsite paadi, sõitsite mööda kanaleid ja sõite, jõite, suitsetasite, kuulasite muusikat ja ajasite juttu - mis see siis ära ei ole?” Amsterdam on kuulus oma kaunite kanalite poolest ja avastada linna uuest vaatenurgast on omaette lahe kogemus, pluss paadiga vee peal on alati lõbus. Kanalitel on omaette liiklusreeglid. Osad kanalid on ühesuunalised, osad kanalid on rendipaatidele keelatud ja osadel kanalitel tuleb olla vaiksed (elamurajoonides). Juht peab olema kaine ja ma mõistan väga hästi miks. Liiklus on tihe ja kruiisipaadid on päris suured, kiired ning julged. Õnneks oli meil kogenud juht, kes sai hakkama uskumatute manöövritega. Õhtupimeduses pakkusime ka puksiirteenust keset kanalit eksinud paadikesele. Vetsu vajadusega on nii, et pargid oma paadi kanali äärde, hüppad välja ja lähed lähimasse kohvikusse või on kusagil läheduses välikäimla. Kõik on läbimõeldud. Rendi hind pole väga jõhker, meie pidime 5 tunni eest maksma 15 euri per nägu. Lahe oli see, et kui tahtsime aega juurde saada, siis anti telefoni kaudu teada, et töötajate päev lõppeb kell 10 ja kui me lõpuks tagasi jõuame, siis seoks paadi lihtsalt kanali äärde ja kõik.  
Tumblr media
I will
Tumblr media
Kanalid õhtukumas
Tumblr media
“Palun, palun aidake hädast välja ... ja meil sai õlu juba paar tundi tagasi otsa, äkki kostitaksite?”
Tumblr media
Paar päeva hiljem laenutasime mõned kanuud ja avastasime ka Utrechti kanaleid. Kanuudega linnas pole ikka päris sama tunne, aga tore oli sellegipoolest.
24dal Mail toimus üks oluline sündmus. Amsterdami Ajax mängis Euroopa Liiga finaalis Manchester Unitedi vastu. Kahjuks toimus mäng Stockholmis mitte Amsterdamis, aga kuna Hollandi on ikkagi jalgpalliriik, siis muidugi täideti kogu linn ekraanidega, et kõik saaksid jalgpalli melust osa. Peamine ekraan ja finaali vaatamise koht oli Museumplein. See on suuremat sorti väljak Rijksmuseumi ees. Väljak pidi mahutama umbes 100 000 inimest, aga hiljem uudistest lugedes sain teada, et seal oli kokku umbes 150 000 fänni. Kogu linn oli jalgpalli vaimustuses ja südalinna liiklus oli mootorsõidukitele suletud. Mina ja paar töökaaslast liikusime linna pärast tööd, umbes 4 tundi enne mängu. Ütleme nii, et kui me kohale jõudsime, siis oli Museumplein nii paksult rahvast täis, et pidi korralikult trügima, et enamvähem koht leida. Meeleolu oli positiivne, aga kuna jalgpall, siis muidugi oli ka sellele spordile omaseid fänne ja õlle joomist. Naljakas oli see, et vist kõik inimesed said oma mobiili teenusepakkujalt hoiatava sõnumi, et Amsterdam on rahvast nii paksult täis, et sinna ei soovitata enam sõita.
Tumblr media
“Sorry, Sorry, Sorry, Excuse me, Pardon, Sorry, jne”
Tumblr media
Paar tundi enne mängu.
Tumblr media
Avavile ja pürotehnika käivad käsikäes.
Finaal finaaliks, mäng mänguks, minu päev lõppes verise molliga kiirabiautos. Tappa ei saanud, aga see on vist esimene kord kui mu allergia tekitab kehalisi vigastusi. Palav päev, mitu õlut, tohutu rahvamass, vähe õhku, allergiast tingitud hingamisraskused võrdub pilt tasku. Ja korralikult, ikka nägu ees vastu äärekivi. Kokku läks vist pilt kolm korda eest. Palju ei mäleta, kuid mingi hetk olin kiirabiautos ja väga selge. Sõbrad olid šokis ja Ajax kaotas. Õnneks jäid kõik hambad suhu ja õmbluseid polnud vaja teha. Nägu pesti puhtaks ja lubati minna. Sõbrad saatsid mu ilusasti rongijaama ja sealt sõitsin rahulikult Utrechti. Siinkohalt tuleb jälle Hollandlastele au anda. Nii trammis, tänaval, kui ka rongis astusid suvalised inimesed juurde ja tundsid muret. Uuriti, kas kõik on korras, mis juhtus, kuhu liigun ja äkki on abi vaja. Üks noormees oli isegi prohvetliku staatuse omale võtnud ja pakkus mulle oma võileiba koos veega. Pika vaidluse peale piirdusin veega. Koju jõudes viskasin kohe pikali ja vajusin magama. Väike jama seisnes selles, et järgmine päev oli vaja minna stand-upi tegema ja minu nägu polnud valmis publiku ette astuma.
Tumblr media
Ei hakka verise lõusta pilti panema. Siin on hoopis viimane selfi enne õnnetust.
Katkisele näole vaatamata esinesin Kargadooris (Utrechti peamine stand-up venue). Muidugi tuli konditsiooni mainida ja 5 minutit materjali sellest, kuidas mu keha mind tappa üritab läks rahvale peale. Paar päeva pärast Kargadoori võeti ühendust ja uuriti, äkki tahan Amsterdamis Mezrabis ja Open Air festivalil ka esineda. Otseloomulikult olin nõus ja kaks õhtut sai nautida head seltskonda, toredat õhkkonda ja tutvuda uute koomikutega. Katkine nägu polnud kusagil probleemiks.
Tumblr media
Päikseloojang Amsterdamis.
Aaa... meelde tuli. Ma leidsin Utrechtist slaavi poe. Väike koht nimega Slavjanski Dvor ja seal müüakse pelmeene! Ma ei tea miks, aga kui ma sain teada, et Utrechtis on vene pood, siis tekkis ilge pelmeeni isu. Hinnad on muidugi kordades kõrgemad kui Eestis samade asjade eest, aga no ühe paki võib ju endale lubada. Samas viin oli odavam.
Tumblr media
No nii kodune tunne, et halb hakkab. #lihakonserv
Tumblr media
Kui juba tähistamiseks läheb, siis Sovetskoje!
Homme juba Londonisse, eks näeme, mis seal juhtub. Senikauaks ... 
Tumblr media
Sõprade visioon, kuidas Jeka hõljuvate pelmeenide saatel kõndima õpib. 
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Torm pärast vaikust: praktika, Kuningapäev ja muud
Lõpuks ometi! Magistritöö sai valmis ja nüüd saab eluga uuesti peale hakata. Pean kahetsusega tõdema, et blogi on vajunud unarusse kahel põhjusel. Esiteks, kui pikalt saab kirjutada oma toas või raamatukogus passimisest. Eks ikka saab, kui tahta, aga teine põhjus selgitab seda paremini. Ma olin laisk. Ei viitsinud kogu päev klaviatuuri toksida ja pilte ka eriti ei teinud. 
Tumblr media
Hollandi üks vanimaid pubisid. Vist kusagilt 17dast sajandist. 
Tegelikult on juhtunud nii mõndagi põnevat. Vahepeal sain mõne sõbraga Hollandis kokku ja ka vend käis külas. Esiteks avastasin, et Sander oli koos oma neiu Heelikaga paariks nädalaks Amsterdami kolinud. Kuna ise pidin ka mitu korda pealinnas käima, siis üks päev saime kokku ja avastasime kohalikke kohvipoode, pubisid ja muud kirjut. Pärast neid sain Merlega kokku, kelle lend Washingtoni väljus Amsterdamist, kuid juhuse kombel sattus ta siia oma 16 tundi varem. Seega tutvustasin ka talle Amsterdami huvitavaid vaatamisväärsusi ja vähemtuntud kohti. Sünnipäeva nädalavahetuseks tuli vend külla. See oli suurepärane kink ja need neli päeva möödusid linnulennul. Nädal enne mag.töö ära andmist tulid veel Mart ja Lisanna Utrechti kuulsale vinüüliturule. Nüüd on plaan selline, et minu igasugused tulevased Hollandi reisid langevad kevadele. Kevad Hollandis on suurepärane aastaaeg. Siin läheb palju varem soojaks ja roheliseks. Märtsi viimasel ja aprilli esimesel nädalavahetusel oli siin isegi 20 kraadi.
Tumblr media
Vinüülisaagi Highlightid
Tumblr media
Driving High Dutch style
Tumblr media
Ronisime Mikuga torni, kitsas oli.
Tumblr media
Viimased päevad pikkade juustega.
Tumblr media
Päris suure osa om lõputööst kirjutasin Rijksmuseumi raamatukogus, kus asub üks maailma olulisemaid kunstiajaloo kirjanduse kollektsioone.
Tumblr media
Sattusin tagasi Rotterdami ja avastasin, et kohalik pruulikoda Kaapse Brouwers on teinud Tanker’iga koostööd. Õlu mekkis hää.
   Praktika ja uurimistöö on viimased ülesanded, mis on kooli lõpetamiseks vaja teha. Minu eesmärk oli minna kuhugile agentuuri, mis keskendub virtuaalreaalsusele või kasutab seda oma töös. Lisaks otsisin produtsendi kohta. Saatsin välja mitu avaldust ja pean tunnistama, et koha leidmine on võrdlemisi keeruline. Kuna siin nõuavad suurem osa koole ja kursuseid praktikat, siis veebruarist kuni aprillini käib kõva konkureerimine. Lõpuks leidsin endale sobiva koha väikeses ettevõttes nimega VR Explorers. Nad on osa suuremast ettevõttest Dutch Picture Industry. VR Explorers tegeleb ainult virtuaalreaalsusega, nad teevad peamiselt erinevaid filme, kuid vahel möllavad ka reklaamide, mängude ja igasuguste VR äppidega.
Tumblr media
Le kontor
Tumblr media
Minu läppar ja laud paistab taustal.
Ma sain produtsendi praktikale ja kohe esimesel päeval anti teada, et minu organiseerida jääb Kickstarter kampaania. Jesss. Ma pole kordagi varem sellise projektiga tegelenud ja kui aus olla, siis esimesel hetkel lõi jahedaks. Samas läks see võrdlemisi kiiresti üle, sest elevus ja huvi tulid peale. Kuigi mul puudub igasugune kogemus, siis see on ka põhjus, miks ma seal olen. Õppida, töötada, avastada ja hiljem seda kõike rakendada. Varsti hakkan kõiki oma kickstarteriga tüütama, kuid mitte veel. Võin öelda, et VR Explorers olid esimesed, kes käisid Everesti tipus ja filmisid kogu rännakut 360 kaameratega.
Tumblr media
Seltskond VR Explorers’is on kirju ja noor. Rahvast on üle kogu Euroopa: poolakaid, hispaanlaseid, iirlane, inglane, eestlane, ja mõned hollandlannad. Kontor asub Amsterdamis, kuid kesklinnast päris kaugel. Samas meie naabrid on Greenpeace, erinevad disainiagentuurid ja kunstiateljeed, stuudiod. Ma ei tea kui hea või halb on asukoht, aga minu igapäevane sõit oma ühikast kontorisse võtab umbes tund aega. Esiteks lühike jalgrattasõit rongijaama, sealt pooletunnine sõit Amsterdami ja seal metrooga paar peatust edasi. Nii iga päev. Samas hetkel on meil kiired ajad, aga kui asi rahulikumaks läheb, siis mulle anti teada, et mul pole põhjust ka iga päev kontoris käia. Praktika on ka mingil määral tasustatud. Igasugused transpordiga seotud kulud kaetakse ja natuke taskuraha saan veel juurde. Pean ütlema, et hetkel olen selle kohaga väga rahul. Praktika ise kestab kuni juulini ja juuni lõpuks on vaja kirjutada ka lühike akadeemiline uurimustöö praktikast ja varem valitud probleemist.
Tumblr media
Hollandi pargichill
27. aprill on Hollandis Kuningapäev. See on üle maailma tuntud üritus. Kuna Hollandlastel pole iseseisvuspäeva, siis nad tähistavad monarhi sünnipäeva. See on Hollandi üks kõige suuremaid pidupäevi. Otseloomulikult on see vaba päev. Kõik inimesed panevad oma oranžimad rõivad selga ja tulevad tänavatele. Kanalid on paate ja laevu täis, tänavatel mängib muss ja kõik lihtsalt pidutsevad. Kui aus olla, siis ma pole midagi niisugust varem kogenud. Põhimõtteliselt on see võrreldav sellega, mis toimub linnades aastavahetusel vahemikus 23:50-00:10, aga see kestab Hollandis 48 tundi.
Tumblr media
Pidu tänaval
Tumblr media
 Pidu sillal ja paadil
26da õhtu on Kuningaöö. Kui Kuningapäev on pidu, siis Kuningaöö on läbu ja seda kõige paremas mõttes. Kuningaöö on Hollandi üks suurimaid peoüritusi. Kõik klubid, pubid, kohvikud ja muud kohad üritavad sebida endale kõige prominentsemaid artiste ja esinejaid. Lisaks transformeerub kogu linn suureks festivalialaks. Tänavad suletakse autoliikluseks ja erinevatele väljakutele ehitatakse lavad ning igasugused söögi- ja joogitelgid. Pidu algab kella viiest ja kestab kuni Kuningapäeva lõpuni. 
Tumblr media
Kuningaöö Utrechtis
Tumblr media
Kuningaöö Utrechtis, udune
Kui Kuningapäeva veetsin Amsterdamis tänaval kultuuri ja üritusi nautides, siis Kuningaööl olin Utrechtis. Alguses käisime linnas pidutsemas ja õhtu lõpetuseks sain Fritz Kalkbrenneri laivile. Piletid nendele pidudele müüakse tavaliselt välja juba paar kuud varem. Fritz on tüüp, keda olen väga pikalt tahtnud laivis näha ja kuulata. Ta tegi suurpärase pooleteist tunnise seti. Ta oli vaid üks esinejatest kogu festivali raames ja eelnevad ning järgnevad DJ jätkasid hea muusika mängimist. Kui kellelgi on kunagi võimalus külastada Hollandit Kuningaööl või Kuningapäeval, tehke seda kindlasti, väärt kogemus ja võibolla annab aimu, miks on inimesed siin õnnelikud. Aaa… tuli meelde paar huvitavat seika. Lugesin seda, mis Eestis hetkel toimub, pean silmas politsei ja ratturi teemat. Kuningaööl oli kogu Utrecht paksult rahvast täis, ma kujutan ette, et paarsada tuhat inimest tänavatel. Politsei oli igal pool, aga … suur aga … inimesed tulid nende juurde, pakkusid süüa ja juua ning rääkisid rahulikult juttu. Nägin kuidas politsei suhtles viisakalt maani täis matsiga, kes ei suutnud normaalselt isegi püsti seista. Selline suhtumine oli minu jaoks üllatav ja rääkides kohalikega mõistsin, et selline lähenemine võimuorganitesse on mõlema poole teema. Esiteks ei põlga inimesed politseid puhtalt nende ameti pärast, et võim ja tüübid, kes seda igal pool koheselt rakendavad. Samas politsei ise mõistab ka oma tegusid ning eriti tagajärgi, seetõttu on esimene reaktsioon alati sõbralik või neutraalne. Hollandis on kuritegevusega lood sellised, et siin pannakse vanglaid kinni, kuna pole vange keda sinna toppida. Vot. Lisaks… kogu selle kahe päeva jooksul ei näinud ühtegi kaklust, vaidlust, kähmlust, avalikku sõimu, vägivalda ja muud jama, mis käib kahjuks Eestis suuremata üritustega kaasas. Ja siin on kanep lubatud. Peaks ju kogu koht igasuguseid kalkareid ja jubedaid tegelasi täis olema, aga asi on hoopis vastupidine. Olgu, üks tüüp turnis laternaposti otsas, aga ta oli ka inglane.
Tumblr media
Fritz Kalkbrenner
Enivei. Holland kevadel on tore. Käisin ka rahvusvahelisel Peoples Climate March’il Amsterdamis. Rahvast oli palju ja kõigile oli selge, et mis toimub meie elukeskkonna ja loodusega pole eriti helge vaatepilt tulevikku. Mul oli hea tunne olla osa sellisest liikumisest ja sõnumist, mida tuhanded, võibolla ka miljonid inimesed üle kogu maailma edasi andsid.
Tumblr media
Selle asemel, et näidata tatsuvat rahvahulka, näe hoopis pilt ilusat Norra loodusest. Looduse hoidmine on ikka aja alti teema.
Tumblr media
Ja nagu alati, siis pilt ka Dom’ist
Kui keegi peaks juhuslikult Hollandisse tulema, mis iganes põhjusel, andke teada, trehvame!    
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Berliin, meeldiv tohuwabohu
Hollandi üks positiivsemaid jooni on tema asukoht. Schipoli lennujaam on Euroopa üks suurimaid ning sealt väljuvad lennud igale poole üle maailma. Seega tuleb aktiivselt piletihindadel silma peal hoida. Mardi ja Lisannaga sai juba Brüsselis arutatud, et peaks minema Berliini avastama ja Maarjale ning Andresele külla. Lühike vestlus Facebookis ja asi otsustatud. Lennupilet Berliini ja tagasi maksis 50 eurot - pole paha. Oleme ausad, olles pikalt kodus ja ramsis kinni olnud, ootasin seda reisi pikisilmi. 
Tumblr media
Ehtne vorstimüüja
Olles kuulnud palju lugusid Berliinist ja kuivõrd mitmepalgeline see linn on, olin päris elevil ja tahtsin pigem mööda linna jalutada ning erinevaid kultuure ja lähiajalugu tunnetada. Otsest (turisti)plaani polnud ja taaskord leidsime, et peamine on sõpradega ühiselt aega veeta. See meil ka õnnestus, sest Maarja ja Andres olid nii lahked ning võtsid giidi rolli enda kanda ja panid paika väikse tuuri, et näha ja kogeda Berliini erinevaid linnaosi ja muud huvitavat. Järgmisena üritan pigem väljendada neid emotsioone ning mõtteid, mis mul mööda linna jalutades peast läbi jooksid. 
Tumblr media
Lemmarmehed õiges berliinlase outfitis - must, tume, must.
Esiteks ma olin Berliinis peaaegu kolm päeva, seega nägin linna vaid pinnapealselt ja ma pole sügavalt kursis sellega, mis seal poliitiliselt toimub. Sellele vaatamata võin natukene ja tagasihoidlikult rääkida sellest, mida ma nägin. Esiteks, ütlen kohe ära, et Berliin on suurepärane. See on linn, mis on täis vastandeid ja konflikte (mitte alati negatiivses võtmes - näiteks ajastute konflikt), kuid Berliin võtab nad kõik omaks, võimendab neid ning tõstab seejärel justkui postamendile, kõigile näha. Peamine eripära tuleb muidugi välja Berliini ajaloost, lääne ja ida erinevustest. Seda on näha nii arhitektuurist, keeltest, mälestusmärkidest jne. 
Tumblr media
Müür
Tumblr media
KFC, Mäkk ja Checkpoint Charlie. The irony is strong in this one.
Omamoodi erinevus tuleb välja ka Berliini alternatiivses kultuuris. Üks kõige selgemaid kohti, kus seda on võimalik kogeda on Spree jõe ääres Ida-Berliinis. See on täis vanu tehaseid ja muid suuri ehitisi, mis nüüd on muudetud erinevateks klubideks, galeriideks ja kontsertsaalideks. Pean sinna kevade lõpus või suvel uuesti ronima. Samas see alternatiivsus tuleb välja ka mujal. Minu suureks üllatuseks, kuigi olin mingil määral sellega kursis, oli Berliin täis tänavakunsti. Olin lugenud ja näinud erinevaid näiteid sellest, aga ma ei osanud arvata, et kogu linn on täis joonistatud ja täägitud. Linnas oli näha kõike, alates suva paintballi kuulilärakatest, kuni massiivsete pannoodeni. 
Tumblr media
Natukene Mad Maxi
Tumblr media
Alternatiivne Berliin
Külastasime ka Berliini väikest Türgit. Ma kahjuks enam ei mäleta, mis oli selle linnaosa nimi, kuid kes iganes Berliini külastab peaks kindlasti ka sealt läbi astuma. Tänavad on täis väikeseid toidupoode, juuksureid vesipiibu kohvikuid ja lähis-ida maiustuste kaupluseid. Siit tuleb üks natukene keeruline (mulle) mõttekäik. Nimelt ma nägin selles linnaosas palju positiivset. Agressiooni ja otsest viha ei kohanud, kuid pean tunnistama, et ma olin seal ju vaid ürikese aja. Samas tabasin ennast mõttelt, et ma elaks huviga sellises linnaosas, vähemalt natukene aega - aga ma olen ka natukene hipi, kellele meeldivad erinevad kultuurid. Olles seal natukene aega elanud võivad arvamused muutuda, kuid ma annaks igal juhul võimaluse, sest tänavaid kattis meeldiv lähis-ida toidu ja vesipiibu aroom. 
Tumblr media
Türgi linnaosa pilti ei saa - hoopis suur Nõukogude Liidu sõdur, kes hoiab orbu ja hävitab oma massiivse mõõgaga haakristi, ning kes on ümbritsetud Stalini tsitaatidega. 
Liikudes mööda Berliini nägime ka korralikku protesti. Vihased ultra-liberaalid kõndisid mööda tänavat ja avaldasid meelt politsei konventsiooni vastu, mis peaks paari nädala pärast Berliinis toimuma. Väikest meelavaldajate gruppi saatis korralik politseieskort. Ma arvan, et kokku üle kümne auto ja mikrobussi. Naljakas oli see, et alguses arvasin, et tegemist on paremäärmuslastega, aga näe hoopis anarhistid. Täna lugesin ka ühe neiu artiklit, kes kurtis, et pagulaste protesti saatis ka tohutu politsei eskort ja oi küll need meeleavaldajad olid vihased ja agressiivsed. Tuleb välja, et kõik nad on päris sarnased. Mis teha? 
Tumblr media
#Grrrrr
Kokkuvõtteks, kõigil kellel on võimalus külastada Berliini, tehke seda. Ise tunnen, et pean kohe kindlasti sinna uuesti minema. Avastama veel muuseume, teisi linnaosasid, ööelu jne. Ja, ja - Suur aitäh Andresele, Maarjale, Iidale, Mardile ning Lisannale - oli tuus :D!!
Tumblr media
Zi dinner
Tumblr media
Minialtar  Erdogan Atalayile, kes andis vietnami restoranile Oncle Ho oma kvaliteedipitseri.
Tumblr media
Vist üks kõige emotsionaalsemaid ja raskemaid mälestusmärke, mida olen kunagi külastanud. (Mälestusmärk holokausti ohvritele).
Tumblr media
Kultuuriala - mõned klubid, paar baari ja üks suur arena.
Tumblr media
Whiskey and sofa
Tumblr media
Turistikas
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Uuel aastal uue hooga - peaaegu
Mu õpingud on jõudnud poole peale. Eelmine nädal said kõik loengud ja seminarid läbi ja nüüd on vaja keskenduda ainult lõputööle ja praktika leidmisele. Põhjus, miks blogi pole viimasel ajal väga palju uuendanud pole mitte tegevusetuse pärast, asju on juhtunud ja inimesi on kohatud, aga pigem ajanappuse ja laiskuse tõttu. Kui sa veedad kogu päeva raamatukogus, vahepealsete kõrvalepõigetega seminaridesse, siis viimane asi, mis sa koju jõudes viitsid teha on veel rohkem kirjutada. Aga nüüd, kui seminarid ja loengud on läbi, lõputöö proposition tehtud (keda huvitab, siis teema on – „Virtual Reality as a Persuasion Device: Visual Rhetoric of Virtual Reality“)  ja uurimustööd esitatud, nüüd võib uuesti kirjutada ja muljetada.
Tumblr media
23. sajandi friikaputka 
Kuigi üks lühike essee vajab veel kirjutamist, otsustasin sellele vaatamata täna varalõunal linna sõita ja külastada Utrechti vanimat pubi Springhaver. Kell on 11 ja esimene õlu on tellitud. Tegemist on väga armsa kohaga. Kogu olustik õhkab 20. sajandi algust ja Juugendit. 
Tumblr media
Sigalahe koht ja tuvihea olustik
Kuna siinsamas kõrval on ka üks Hollandi vanemaid kinosaale, mis ikka veel näitab filme lintidelt, siis kogu kohvik on täis filmiteemalisi plakateid, fotosid, maale ja raamatuid. Taustaks mängib muidugi bluus, džäss ja soul. 
Tumblr media
Võrreldes kobarkino piletihindu siinsamas asuva kinoga, tuleb üllatusega tõdeda, et lindi pealt filmi vaatamine on odavam. Samas lindi pealt näidatakse filme harva, võibolla paar korda kuus. Muul ajal saab ikka Marvelit ja muud head actionit vaadata.
Tumblr media
Väga üksik ja udune Stormtrooper Rouge One esilinastusel.
Enne 9. jaanuari, kui jõuluvaheajalt Hollandisse tagasi tulin, juhtus palju huvitavat. Kaks suurt sündmust oli sõprade Rafu, Vasara ja Kerli külastus ja veedetud rohelised jõulud Amsterdamis. Kuna me kõik elame Euroopa erinevates nurkades, siis oli väga tore üle pika aja kohtuda, muljetada, naerda ja meeldivalt aega veeta. 
Tumblr media
Pole ammu näinud, davai - mis FBs huvitavat toimub?
Amsterdam on tore linn, kus isegi planeerimata ja väga vabalt liikudes võib juhtuda kõige naljakamaid ja uskumatumaid seiku. 
Tumblr media
Celebrate this sandwich! 
Tumblr media
Õppetus :D
Pärast Amsterdami ja poolt aastat Eestist eemal olles oli päris tore tagasi tulla ja pere ning sõpradega kohtuda. Kellega kohtusime ja võibolla jõime paar head ja paremat - aitäh, need kellega kohtuda ei jõudnud, eks teeme hiljem tasa.
Tumblr media
Kodulinn pühadevalguses
Mõned mõtted hollandlastest. Olles nüüd Hollandis natukene aega elanud, märkasin et klassikaline stereotüüp otsekohesest hollandlasest on tõsi. Nad on ausad ja otsekohesed. Nähes probleemi või kui sa küsid arvamust, siis nad ei hoia ennast tagasi. Olenemata sellest, millist vastust sa ootad, võid kindel olla, et sulle vastatakse täpselt nii, nagu nad arvavad, et asjad võiksid olla. Vahel võib tõesti jääda mulje, et nad on natukene ennast täis või ebaviisakad, aga tuleb mõista, et nad ei ürita sind solvata või sinus halba tunnet tekitada, vaid hoopis aidata. Kui veeta natukene rohkem aega hollandlaste keskel, siis avaneb natukene teistsugune arusaam kui pinnapealne stereotüüpiline pikk kõndiv ebaviisakus. Nad on avatud, abivalmis, lahked ja äärmiselt sõbralikud. Aga nii on vist kõigiga, kui sa neid tundma õpid - äkki. Kui hollandlased näevad inimesi hädas, siis ei kõnnita tuimalt mööda ja ei jääda telefoniga filmima, vaid tõtatakse appi ja uuritakse, kuidas olukord on. Sa pead tegema midagi väga erilist, et kohalikke marru ajada.
Tumblr media
Rahulikud, nagu see jänes
Tumblr media
Ebaviisakad ja muud tõprad võetakse juppideks ja näidatakse möödakäijatele vaatevitriinist. 
Mõned tähelepanekud veel. Hollandlaste lemmiksõna on vist „lekker“, mis tähendab maitsvat, aga seda kasutatakse igasuguse positiivse emotsiooni väljendamiseks. Kohalike lemmiktegevus on kohvijoomine, jalgpalli vaatamine, jalgrattaga sõitmine ja jalutamine. Ma ei ole Hollandis näinud mitte ühtegi kaklust, agressiivset lällamist või muidu ebameeldivat käitumist, olgugi et siin on nii palju erinevaid inimesi erinevatest rahvustest. Siin on omad probleemid, kuid „ohtu“ või muud jama pole kusagilt tunda.  
Tumblr media
Tule ja proovi seda kodus valmistatud maitseainetesegu! Mis seal sees on? Küsid liiga palju - lihtsalt proovi. - I’m a simple man, simple target.
Mulle isiklikult Holland ja hollandlased väga meeldivad ja kui keegi tahab näha, kuidas üks hea „liberaalne“ ühiskond toimib, siis võib vabalt tulla ja veeta siin pool aastat või rohkem.        
Tumblr media
Big brother Sauron is watching!
Lugesin kokku, et eelmine aasta sai külastatud 9 erinevat riiki. Vaatame, kuidas sellel aastal läheb. Kohe varsti sõidan Berliini - siis muljetame uuesti.
Tumblr media
Hollandi Talv
Tumblr media
Paar päeva hiljem, kevad!
Tumblr media
Paar päeva hiljem, mitte midagi! (Vaade minu aknast)
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Eestlased Brüsselis
Üks päev sai õppimisest, lugemisest ja kirjutamisest villand; pakkisin asjad kokku ja astusin Brüsseli rongile. Tegelikul pakkus Mart mõned nädalad tagasi, et võiks Brüsselis kokku saada ja lõbusa nädalavahetuse veeta. Mõeldud tehtud. Linnad lähestikku ja sõit ühest linnast teise vaid paari tunni teekond. Plaan oli minna ja vaadata, kuidas Lisanna ja Mart Euroopa Liidu pealinnas on ennast sisse seadnud. 
Tumblr media
Mart ja Lisanna aka. Belgia Gootika
Kuna rongiliiklus madalmaades on päris hea, siis pidin vaid Rotterdamis lühikese peatuse tegema ja sealt otse Brüsselisse. Piletid olid võrdlemisi soodsad - 32 eurot edasi-tagasi. Kohale jõudes võttis Lisanna mind rongijaamas vastu ja otsustasime, et vaatame alguses nende elamise üle ja viime minu tavaari nende juurde. Mart oli tööl. Korter on neil ilus. Kõrged laed, kaunis hoov, lahe planeering ja kõik mugavused (ekstra, ekstra suur telekas) olemas. Kirss tordil, naaber kuulus muusik. Kes tahab teada, see peab külla minema, ei hakka spoilima. 
Tumblr media
Piilume hoovi. 
Korter üle vaadatud, tähtsamad jutud aetud, läksime välja ja avastasime Brüsselit. Mingi hetk sai Mardi tööpäev läbi ja astusime kolmekesi julgelt nädalavahetusele vastu. Külastasime erinevaid pubisid, hipster linnaosa, elamusterohket aasia restorani ja käisime põgusalt reakojaplatsil. Kogu linn oli paksult rahvast täis, kuna käimas on jõulupidustused. Kesklinn oli nagu festivaliala. Palju inimesi erinevatest kultuuridest, religioonidest, maailmajagudest - rikkad ja vaesed kõik koos. Tänavatel oli näha ka patrullivaid täis lahingvarustuses sõdureid. Alguses oli natukene kummaline, kuid mingi hetk harjus ära ja siis ei pannud enam neid tähele. 
Tumblr media
Brüsseli keskplats, mis oli rahvast puupüsti (haha hea pun!) täis.
Tumblr media
Väga elamusterohke aasia restoran. Toidud olid suurepärased.
Hilisõhtul astusime araablaste nurgapoest läbi, haarasime head ja paremat kaasa ning veetsime väga meeleolukalt aega. Õhtu jooksul sain aru, et mul on uuesti tekkinud probleem lihtsate kodumaiste sõnade väljendamisega. Lihtsalt ei tule meelde. Oeh. Praegu loen oma kirjutisi ja võibolla on lause ülesehitus siin ja seal ka vähe lombakas, aga mis teha? :D Hommikul pidin varakult üles ärkama, sest koolitöö vajas ikka tegemist. Hommikusöögiks sõime kohalikke friikartuleid. Plaanis oli teha test, kus on friikad paremad, kas Hollandis või Belgias. Pean kahetsusega tunnistama, et Belgia friikad võitsid - napilt. 
Tumblr media
Friikaputka järjekorrad olid meeletud, igal pool. Ootasime vist oma korralikud 20 minutit, aga asi oli seda väärt.  
Laupäeval olime kultuursed ja külastasime kunstinäitust. The Power of Avant-Garde Bozaris. Pilet oli krõbe, kuid ausõna näitus oli seda väärt. Peamine elamus minu jaoks oli Die Brücke ja Blaue Raiteri kunstnikud eesotsas K.S. Rottluffi, Emil Nolde ja Egon Schielega. Samas seal kõrval olid ka Rodini, Munchi, Boccioni, Malevichi, Mondriani, Duchampi ja paljude teiste tööd. 
Tumblr media
Natuke Malevichit
Tumblr media
Natuke Rottluffi
Tumblr media
Keegi veel, täpselt ei mäleta, aga lahe on ikka.
Edasi nautisime õhtut Brewdogi pubis, käisime Brüsseli suurimal jõuluturul, maitsesime hõõgveini (kõrval jõid inimesed vahuveini ja sõid austreid), sattusime juhuslikult katedraalile projekteeritud valgusinstallatsioonile ja külastasime muidugi ka Delirium pubi. Rõõmu kui palju. 
Tumblr media
Teema oli tugevalt aasia-keskne - jättis mulje nagu tegemist oleks aasia ajaloolise läbilõikega.
Tumblr media
Turg
Tumblr media
Mart kiidab hõõgveini. 
Tumblr media
Udune Delirium
Õhtu venis taaskord meeldivalt pikaks. Haarasime Mardi ja Lisanna kodu läheduses asuvast pitsakohast ühe suure pitsa ja õllepoest mitu kohalikku õlut. Pühapäeval ootas ees väike üllatus, kui paar minutit enne minu rongi andis ekraan teada, et sõit on tühistatud. Tuli välja, et keegi hüppas rongile ette ja kogu rongiliiklus suunati ümber. Kuna tegemist on tihti esineva situatsiooniga, siis mind suunati kiiresti uuele rongile ja kuigi kojusõit kujunes tund aega pikemaks, siis suuri probleeme rohkem ette ei tulnud. Lõpetuseks tahaks veelkord tänada Lisannat ja Marti nende suure külalislahkuse eest. Oli tuus! :D
Tumblr media
Sest kui oled Brüsselis, siis tuleb vähemalt üks pissiv skulptuur üles otsida. Järgmine kord otsin selle koera kuju üles.
See nädalavahetus veedan Stockholmis. Eks näeb, mis saab - reisida on tore. 
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Elu läheb edasi - stand-up ja seda ning teist
Täitsa lõpp. Üks päev avastasin, et käes on detsember ja ma olen üle poole aasta Eestist eemal olnud (see üks nädal kodumaal ... noo 50/50). Tunne on tore. Detsember Hollandis on suhteliselt sarnane eelmistele kuudele. Lund pole, rohi on ikka roheline, puudel on lehed, aga vahepeal käivad öökülmad kimbutamas.
Tumblr media
Pärastlõunane jalutuskäik pargis.
Pärast “reflection” nädalat algas blokk 2 ja pean tunnistama, et kogu kursuse ja loengute intensiivsustase tõusis korralikult. Hetkel upun lugemismaterjali ja kohustuslikud kirjatööd kuhjuvad ka metsiku kiirusega. Siia juurde lisanduvad praktika otsingud, magistritöö planeerimine ja mitu stand-up üritust. Ma naudin seda õppimise ja töötamise protsessi, aga sellele vaatamata tahaks natuke veel puhata. Varsti algab jõuluvaheaeg ja siis saab natuke hingata.
Tumblr media
Käisin Utrechti muuseumis, istusin kõikidel Rietveld’i toolidel!
Tumblr media
Päris mõnus kontor
Eelmine nädal avanes mul võimalus sõita mööda Hollandit ringi ja esineda. Kokku oli kuus esinemist viies linnas. Kolm open mic üritust ja kolm ... päris, päris esinemist. Esimene toimus Rotterdamis ja lühidalt kokku võttes... so-so. Õnneks oli tegemist open-mic üritusega ja sai proovitud uut materjali. Väide “Dutch people will stare at you until you cry” peab paika. Esimene kolmandik läks aia taha, kuid õnneks oli lõpp tugev. Rotterdam ise on väga mõnus linn. Käisin seal septembri lõpus, kuid siis ainult õhtul. Seekord otsustasin varem kohale sõita ja linna avastada. Jube pop arhitektuur ja business mentaliteediga linn. Samas üks maailma suurimaid sadamaid, mida ma eeldasin?
Tumblr media
Rotterdami arhitektuur. Väike pruun asi on tegelikult kirik.
Tumblr media
Rotterdami ebasünnis skulptuur.
Tumblr media
Rotterdami sünnis skulptuur.
Tumblr media
Kuulus Erasmus bridge ja Rotterdami skyline
Tumblr media
Rotterdami turg
Järgmine peatus oli Den Haag. Seal kohtusin paari tuttava koomikuga ja esinesin väikeses, aga väga hubases teatris nimega Branoul. Ühel õhtul tegin kaks esinemist ja mõlemal korral oli saal välja müüdud. Esinemised läksid väga hästi ja inimesed olid avatud. Tore seik juhtus pärast esimese osa lõppu, kui paar inimest publikust tulid mind otsima ja avastasin, et tegemist on eestlastega. Vestlesime mõne hetke ja siis pidin uuesti lavale tormama. Pean tunnistama, et teine esinemine oli vist üks meeldejäävamaid üldse. Den Haag ise on äärmiselt kaunis linn. Võibolla, et isegi minu lemmik linn Hollandis. See on meeldiv kombinatsioon keskaja linnast ja tänapäeva metropolist, kuhu sisse on mahutatud tohutu suur park (New York’i central parki sarnane).
Tumblr media
Jõhker loss
Tumblr media
Väike Itaalia tunne hakkas valdama
Tumblr media
Väheke jõulufiili Den Haag’is
Tumblr media
Backroom chill
Üks esinemistest toimus ka Utrechtis, Cafe Hofmanis. Tegemist on populaarse pubiga, kus igal nädalavahetusel toimuvad erinevad kultuuriüritused. Meie esinemine oli esmaspäeval. Mõned huvitavad tähelepanekud. Esmaspäeval oli koht välja müüdud ja paksult rahvast täis ja kõikides kohtades, kus esinesin oli publikus ka pensionäre, mida Eestis just tihti ei kohta.
Tumblr media
Torn, aga öösel
Tumblr media
Utrechti kanalid öösel.
Aa, mõned lisamõtted.
Ma poleks osanud ette kujutada, kui tuuline on Holland. Vahetevahel on rattaga sõitmine päris keeruline ja mõned nädalad tagasi oli Utrechtis torm, mis murdis puid, puhus ühel poel katuse minema ja paiskas meie ühika korstna vms. katuselt alla.
Tumblr media
Asjandus, mis kukkus 20 korrust ja hävitas mõned rattad.
Hollandi üks kõige kuulsamaid tegelasi on Miffy. Miffy on väike ja armas jänes, kelle mõtles välja ja joonistas Dick Bruna. Dick Bruna elas ja töötas Utrechtis ja siin on väga palju peidetud Miffy kujukesi, pilte ja isegi Miffy muuseum.
Tumblr media
Miffy valgusfoor.
Tumblr media
Riiulitäis jänest
Tumblr media
Dick Burna stuudio
Hollandi on ka väga tolerantne ja avatud gaydele. Utrechti ülikool heiskas vikerkaare lipu rahvusvahelisel LGBT teadvustamise päeval ja Utrechti ühel kõige tihedamal ristmikul on ülekäigurada vikerkaare värvides. Tore
Tumblr media
Kas see on nüüd sebra või mitte? Kuhu jääb traditsiooniline must ja valge?!
Tumblr media
Leidsin ka aega, et külastada reivi.
Selle nädala lõpus põrutan Brüsselisse Mardile ja Lisannale külla. Vaatan, kuidas elu Euroopa liidu pealinnas kulgeb ja võrdlen Belgia ja Hollandi friikaid.
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Sügis Hollandis ja sess
Aeg lendab! Ma olen elanud Hollandis rohkem kui kaks kuud ja lisaks sellele olen üle elanud ka esimese kohaliku sessi. Plaan blogi uuendada mõlkus juba ammu peas, kuid kahjuks oli koolitöid - kirjutamist ja lugemist nii palju, et lihtsalt ei jõudnud vahepeal muu kirjutamisega tegeleda. Või - olin lihtsalt laisk. Igal juhul - elu Hollandi Kuningriigis on tore ja viimasest blogipostitusest on juhtunud mõned huvitavad sündmused. 
Esiteks, stand-up inimesed on Hollandis äärmiselt sõbralikud ja vastutulelikud. Tegelikult on koomikud sellised vist igal pool. Oktoobri kuus võeti mind kaasa Rotterdami rahvusvahelisele komöödiafestivalile ja kuigi ise esineda ei saanud (open mic’e kahjuks sellel festivalil ei olnud), siis nägin paari tuttavat, kellega on õnnestunud lava jagada ja kuulsin, nägin palju uusi uskumatuid koomikuid. Üks neljapäev lihtsalt helistati ja uuriti, mis ma nädalavahetusel teen ja äkki tahaks paari koomikuga festivali külastada. Pileti pärast polnud vaja muretseda. 
Tumblr media
Earlybird Brandin Burnsi laivil.
Teiseks, suutsin külastada kuulsat Amsterdam Arenat ja vaadata kahe hiiglase duelli jalgpallimurul. Prantsusmaa - Hollandi maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonikohtumine. Taaskord sattusin sinna puht juhuslikult. Arutasime sakslasega, et peaks ikkagi siin olles õigele jalgpallimatšile ka jõudma. Mõeldud tehtud - uurisime millal on järgmine maakohtumine ja üllatus üllatus, homme. Ostsime piletid (32 euri - kõige soodsamad olid 20 ja 25, kuid need olid välja müüdud) ja läksime kohale. Elamus oli vägev. Kohal oli kogu oranž armee ja laul ning vilin oli vahepeal kõrvulukustavalt vali. Enne mängu oli kogu staadioni ümbrus nagu suur festivali ala. Palju inimesi, kiirtoitu ja alkoholi. Kuigi turvamehi ja politseid oli siin ja seal näha, siis üldine meeleolu oli ikkagi sõbralik ja rahulik. Kahjuks Hollandi kaotas 0-1, aga Pogba iluvärav korvas minu jaoks kõik. 
Tumblr media
 Läks käima!
Vahepeal käisid ka sõbrad külas. Liisa ja Ronald tegid väikese puhkusetiiru Amsterdamis ja kutsusin nad ka Utrechti külla. Päeva veetsime meeldivalt Utrechtis õlut rüübates, vanalinnas jalutades, turge külastades ja õhtul rongiga Amsterdami. Seal tutvustasin neile üht oma lemmikrestorani. Bazaar on Lähis-Ida restoran, mis on ehitatud endisesse sünagoogi. Äärmiselt tuusa interjööriga ja mis peamine, maitsvate roogadega restoran. 
Tumblr media
Rahulolevad inimesed
Tumblr media
Väga Holland
Tumblr media
Armas Amsterdam
Rotterdami jõudsin ühe korra lisaks külastada, kui veel üks sõber Hollandis peatus. Kahjuks polnud Annil aega Utrechti tulla, kuid õnneks olime valmis mõlemad Rotterdamis kohtuma. Holland on piisavalt väike, et sõit ühest linnast teise ei ole väga keeruline. Utrecht asub ka riigi keskel ja kogu rongiliiklus käib siit läbi. Seepärast pole keeruline igal hetkel rongi peale hüpata ja sõita kuhugile naaberlinna. Kahjuks on rongipiletid natukene kallid, aga vahetevahel võib ju seda endale lubada. Eriti kui sõbrad, tuttavad riigis. Rotterdamis tutvustas Anni õde meile väga head restorani ja toredat pubi. Kuna mul endal käis tollel hetkel juba sess, siis see oli meeldiv, rahulik puhkuseõhtu ja tore oli Anniga muljetada Balticlabist ja mis on toimunud pärast Moskvat. 
Tumblr media
Kauss tühi, karikas täis.
Tumblr media
Olime viimased viisakad.
Vahepeal, novembri alguses oli kogu mu Facebooki sein täis pilte ja postitusi Eesti talvest. Hollandis on veel korralik sügis. Muru on veel roheline, puud kollakas punased ja soe päike annab veel ennast tunda. Hommikud on udused ja vahetevahel tuleb ka vihma. Hollandlased ise ütlevad, et see on ebatavaliselt soe ja kuiv sügis. Aga vaikselt hakkab ka siin külmaks minema. Pidin eile endale kindad ostma, sest hommikul rattaga sõites hakkab kätel juba korralikult külm. 
Tumblr media
Hollandi sügis.
Eelmine nädal oli minu esimene magistriõpingute ja Hollandi sess. Siin on asi palju lühem ja konkreetsem kui Eestis. Minul eksameid ei olnud, samas oli vaja kirjutada mitu esseed ja valmistada ette kaks korralikku ettekannet. Rõhk oli teadmiste omandamisel, väljendusoskusel ja seoste loomisel. Kõik ettekanded ja esseed oli vaja esitada ühel nädalal. Esseed polnud teab kui pikad, aga point seisnes ainult vajaliku väljendamises. Tegelikult polnud siinne sess palju erinev sellest, kuidas bakas asju tegin. Ainuke erinevus seisnes vist selles, et tavaliselt ärkasin kella 7 paiku hommikul ja kell 8 olin juba raamatukogus. Võiks ju öelda, et ma olin eriti tragi ja eeskjulik, aga see oleks ... khm ... vale, lihtsalt kui ma oleks ramsi jõudnud kell 9, oleks koht olnud juba täis. Huvitav seik oli see, et üks ettekannetest toimus Hollandi uue meedia conventionil. Saal oli publikut täis, lava oli kaunistatud nagu talk-show ja suurel ekraanil paistsid meie prototüübid ja konverentsikõne USA ettevõttega, kelle projekti kallal töötasime. 
Tumblr media
Peahoone! Utrechti ülikool, asutatud neli aastat pärast Tartu Ülikooli.
Tumblr media
Üks meeskondadest oma tööd esitlemas.
Tumblr media
Con’i postrid
Hetkel on mul nädalane “reflection” week, ehk teisisõnu vaheaeg! Natuke imelik tunne on. Sügisvaheaega pole olnud alates gümnaasiumi lõpetamist, vist. Hetkel olen avastanud Utrechti ümbrust. Kuna ma elan linna ääres, siis see pole eriti keeruline. Võta ratas ja sõida. Kohe siinsamas, elamise lähedal, on suur park, kus on kaunid mõisad, ilusad salud ja teise maailmasõja aegsed punkrid ning kaitserajatised. Utrechti kõrvalt jookseb läbi nn. waterline, mis kunagi kaitses kogu riiki. Tegemist on ühendatud kanalitega ümber Hollandi, mis sõja ajal muudavad riigi suureks saareks. Lisaks Teise maailmasõja rajatistele on lähedal ka endise Rooma fortifikatsiooni mälestusmärk ja - säilmed? 
Tumblr media Tumblr media
Punkriidüll!
Tumblr media Tumblr media Tumblr media
Uue kodu nimi saab olema Porticus Veranda!
Tumblr media
Pargi idüll
Tumblr media
Utrechti kuulus torn!
Naudin veel seda nädalat ja ootan uudishimuga, mida block 2 toob. Mõtlesin, et järgmises postituses kirjutan toidust. Eks näeb :)
0 notes
jekajalutab · 7 years
Text
Holland - gluteiin ja kanalid
Avastasin nädalavahetusel, et blogi on soiku jäänud ja telefon nõuab mälukaarti, sest pilte on nii palju. Seega, aeg järjekordseks postituseks. Tegelikult on asjalood natuke kurvad. Nimelt minu keskmine päev näeb välja selline: kodu -> loengud -> raamatukogu -> kodu. Vahepeal harva saab külastatud ka erinevaid kultuuriüritusi, teha mõned kannutäied pubis või sõita rattaga linnast välja. Aga ma proovin anda ühe lühikese ülevaate, kuidas õppimine ja elu Utrechtis kulgeb. 
Tumblr media
Kassipilt, sest ... oma kass on kusagil mujal.
Hollandi kooliaasta on jagatud nelja blokki. Esimesed kaks kestavad jaanuarini ja teised kaks juuni lõpuni. Esimesed blokid on ettenähtud loenguteks. Kolmas blokk on mõeldud lõputöö kirjutamiseks ja viimane blokk praktikaks. Loenguid on üllatavalt vähe. Näiteks hetkel on neid ainult kolm: Game Studies, New Media Theory & Practice ja Research Lab. Loengud kestavad 3 tundi. Õnneks on semiootika andnud mulle päris hea põhja, et paljud teemad ja teooriad on tuttavad ja vaid meeldetuletamise kaugusel. Kuigi loengud on lühikesed ja koolis käin vaid kolmapäeval, neljapäeval ja reedel, siis iseseisvat tööd on rohkem kui oleks osanud oodata. Esseed, uurimustööd, lugemismaterjal ja sinna otsa rahvusvaheline projekt, mis tegeleb 16. ja 17. sajandi kaartite arhiveerimisega ja kuhu me oleme lisatud kui nõustajad, disainerid, sisuloojad ja uurimusmetodoloogia analüüsijad - päevas võiks olla rohkem tunde. 
Tumblr media
Vahel käin ka kohvikutes lugemas. Kohvi on küll natuke kallis, aga samas väga hea. Lisaks avastasin oma suureks üllatuseks, et nädalapäevadel on võimalus, et raamatukogu on täis - pole ühtegi kohta, ega pinda, kus persetada, kirjutada ja õppida.  
Väike vahemärkus. Ma poleks eales arvanud, et hakkan õppima videomänge - teooriat ja praktikat, ehk kuidas disainida ja progeda mänge. Nohik minus rõõmustas, kui sai teada, et nüüd on see kõik tegelikkus. Mõnus vaheldus kogu data, sotsiaalmeedia, VR-AR, mobiil, innovaatilise, revolutsioonilise ja muu jõhkra tuleviku tehnoloogia vahele. 
Tumblr media
Tükike Tartut on Utrechti eksinud. Tubli töö Uitfest 
Argielu Hollandis on päris lõbus ja üldse mitte nii keeruline, et kohanemine oleks raske. Rattad on kõikjal. Kõik ütlevad seda, aga kui sa pole ise siin viibinud ja sõitnud, on seda raske mõista. Rattad ruulivad tänavatel. Autod, jalakäijad ja muud liiklejad elavad ratturite terrori all. Või noh, mitte terror, aga esmalt arvestatakse ratturitega. See pole probleem, kui fooris põleb punane tuli ja rattur sõidab selle alt lihtsalt läbi, samal ajal ootab politsei rohelist. Õnneks oskab suurem osa ratturitest korralikult sõita, kuid mitte kõik. Endale sõitis üks rattur külje pealt sisse ja paiskas mind vastu teeperve. Lendasin ilusa kaarega üle lenksu ja ma ei tea kuidas, aga maandusin meeldivalt õla ja turjale ning rämeda parkuuri kukerpalliga tagasi jalgadele. Tolmust puhtaks, ratas üles ja väntasin edasi. Aaa õpin ka ilma käteta sõitmist - tuleb hästi välja, vist.
Tumblr media
Hommikune tipptund. Selja taga oli veel rohkem inimesi.
Hollandlased söövad ebanormaalses koguses saia ja muid küpsetisi. See pole probleem, kui hommikusöök, lõuna ja õhtusöök on kõik võileivad - tegelikult isegi pole muret, kui kõik on ainult juustuvõileivad. Muidugi võileib pole päris selline, nagu Eestis. Leivaviilu suurus on umbes õige talumehe labakäe suurune ja viilu jämedus, võib tegelikult nimetada isegi kõrguseks, on vähemalt 4 cm (peaaegu nagu tikupakk). 
Tumblr media
Sõin vaid ühe viilu. 
Utrechti linn meenutab oma olemuselt Tartut. Tudengilinn, kultuurilinn, noortelinn, rahulik linn, roheline linn, vana linn jne. Kodu kaugel kodust mulje. Siin on palju, mida avastada ja ise olen kraapinud ainult pealispinda. Esimene tähtis ülesanne oli avastada kohalikku Stand-up skenet. Õnneks mul vedas ja septembri teisel nädalal esinesid Utrechtis kaks koomikut, Joe Egan ja Nigel Williams, kellega mul oli au esineda Lätis, Eestis ja Soomes. Kuna nad olid mind varem laval näinud ja nad väljendasid oma poolehoidu, et mu naljad on tegelikult ka päris naljakad, siis sain tuttavaks paljude kohalike koomikute ja promojatega. Kuna stand-up skene on siin väga suur ja tihe, siis kohe septembris esinemisvõimalust ei saanud, kuid üks esinemine on oktoobris, kaks novembris ja üks detsembris. Lisaks hakkan uurima ka Amsterdami võimalusi. 
Tumblr media
Nigel Williams laval. Järgmine kuu juba ise. 
Tumblr media
Kohalik open mic. Kõik esinesid hollandi keeles. Muhvigi ei saanud aru, kuid õppisin palju. 
Tumblr media
Kanalid on siin kaunid. Öösel valgustatud eri värvides ja kusagilt saab laenutada ka vesirattaid. 
Tumblr media
Utrechti üks kuulsamaid maju. 
Tumblr media
Tegemist on Rietvled Schröderi majaga ja seda peetakse ainukeseks õigeks De Stjil stiilis ehitiseks. Aastast 1927. Väljast on ilus, kuid seest pidi veel lahedam olema. Kogu sisekujundus oli tehtud nõnda, et võimaluse korral saab kõike ümber organiseerida. Liigutatavad seinad, mööbel jne. Pole kahjuks ise sees käinud, kuna muuseumit renoveeritakse. 
Tumblr media
Lemmik park. Ülikooli peahoonet ja linna suurimat katedraali ühendav aed.
Viimaseks paar sõna ... kanepist. Nn. kohvipoode on siin omajagu ja erinevaid. On väikeseid pimedaid urkaid, kus head ja paremat jagab 2x2 kiilakas jõmm. Üks hipikohvik asub paadil ja sõidab vahetevahel kanalite vahel O_O, mõned on reggae vaibiga ja mõned niisama mitte midagi ütlevad. Peamine on see, et kõik on väga vaba ja sõbraliku meeleoluga. Enne, kui küsid kõige tugevama mõjuainega rohelist, on kasulik kuulata, mida müüjal on öelda. Nõu ja infot jagatakse lahkelt ja imelikult ei vaata keegi. Vastupidi, ollakse pigem positiivselt üllatunud. Siin suitsetavad kõik. Täiesti tavaline vaatepilt pühapäeval - istun pargis ja loen, minu eest kõnnib mööda viisakas välimuses pahviv pensionäride paar ja neile järgneb väikese hilinemisega korralik kanepilõhn. Mõistan, et see pole kõigile ja kohe kindlasti ei hakka siia oma liberaalseid maailmavaateid kirja panema, eriti mis puudutab meie kohalikku narkopoliitikat, aga üks huvitav mõte, mis jäi Portugalis asuva tuttava blogist pähe kummitama - Elu (lõunamaa) päikese all on soe ja lihtne ning mõnikord ürdiga maitsestatud pläru süüdates ei pea tundma end kurjategijana nagu Eestis.
Tumblr media
Autoportree
Seega minu elu Utrechtis käib vaikselt mööda oma rada edasi. Olen väga rahul oma valikuga ja vahetevahel taban ennast mõtlemas, et millised on need huvitavad valikud elus, mis on toonud mind siia. Sõber Rafu küsis kunagi, kas ma usun saatusesse. Vastasin, et pigem ei usu - me teeme oma otsused ise ja vastutame nende eest. Mina olen õnnelik ja rahul. 
Adjöö ja varsti uuesti!
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
- Moskva -
Tegelikult saaks kogu Moskva reisi võtta kokku ühe sõnaga – fantastiline. Töö ja kirjutamine olekski tehtud, aga olgu – miks fantast, miks hea ja mis siis üldse toimus?
Tumblr media
Kohustuslik “olen lennukis - reisin” pilt
Põhjus, miks ma Moskvasse sattusin ja tegelikult üleüldse viimase aasta jooksul nii palju olen reisinud, on BalticLab’i programm. Seekord oli programmi viimane moodul ja hetk, kus projektid realiseerusid. Aga mitte nii etteruttavalt. Moskvasse jõudsin kell kuus õhtul. Aeroflot on tore ja toit hea, kuid kogu reisi vältel pidin istuma väheke korpulentsema hispaanlanna kõrval, kes norskas nii valjult, et ma kuulsin seda üle mootorimüra ja kõva tapluse, mis klappidest parasjagu käis (vaatasin Narcos sarja). Eks kogesin mõningal määral seda, mida olen ise arvatavasti teistele reisijatele teatud rasketes olukordades pakkunud.
Tumblr media
Eriti depresiivne uppuv slaavi mees.
Oh well, Moksvasse jõudes hakkas jama kohe pihta. Ostsin rongipileti, kuid see ei tahtnud kuidagi väravaid aktiveerida. Seega palusin ettejuhtuvalt valvurilt abi (inglise keeles). Valvur hakkas kohe vigases inglise keeles nõudma, kus ma varem olen selle piletiga sõitnud ja kust ma üldse tulen ja miks ma seal olen jne. Kõikidele nendele küsimustele otsustasin vastata vene keeles ja kohe oli suhtumine teine. Esiteks vajus valvuri karp lahti ja pärast sekundilist üllatust küsis ta mu käest vene keeles „A tõ ruski štoli?“. Mille peale ma kehitasin õlgu ja pobisesin midagi lõua alla. Väravad avanesid maagiliselt ja mul paluti viisakalt rongile astuda. Hehehe. See väike seik kirjeldab tegelikult kogu Moskva ja võibolla ka kogu Venemaa mentaliteeti. Mida iganes sa ka ei tahaks, esimene vastus on ei. Sealt edasi on sinu ülesanne hakata natuke … hustle’ima ja äkki leiad isegi hea lahenduse – see tuleb tavaliselt võrdlemisi lihtsalt. Teine võimalus on see, et sul on üks kohalik sõber kaasas, kelle kohaolek avab uksi. Meil oli selleks Krill, kellele tuleb öelda lihtsalt suur tänu :D.
Tumblr media
Vahele lihtsalt üks lahe koht. Rolce Royce esiosa ja selle all Wc pott, sest miks mitte? Venemaa
Rongi pealt hüppasin Moskva metroosse ja ütleme nii, ükski lugu või pilt ei võta kokku kohaloleku tunnet. Seda peab eraldi kogema. Vanad metroovagunid, tohutu rahvamass, kelle vahel on peaaegu võimatu ise liikuda, arhitektuur, skulptuurid ja üldine kaunistus – kõik see kokku moodustab unustamatu elamuse. Eriti tore on näha, kuidas inimesed püstiseistes magavad ja kui rong pidurdab või kiirendab, siis lihasmälu aitab neil täiesti lahedalt kukkumist vältida. Moskva suurusest kõneleb aeg, mis mul kulus, et lennujaamast hotelli (südalinnas) jõuda. Üks tund. Hotell oli Hiltoni kõrval tagasihoidlik.
Tumblr media
Nelja sõrmeline Moskva vägilane inimesi kaitsmas!
Tumblr media
Kurat, ikka värises jubedalt!
Moskvas tegutsesime peamiselt Strelka instituudis. See on huvitav sümbioos koolist ja loomelinnakust. Peamiseks tegevus- ja uurimisalaks on linnaruum ja selle edendamine. Neil on mitu erinevat programmi läbi aasta ja nad kutsuvad erinevaid spetsialiste üle maailma oma instituuti õpetama. Meie olime seal külalised ja meie programmi lõppkava, kus kõik esitlesid oma projekte toimus Strelkas kui avatud üritus ja seda kanti üle ka nede kodulehel ja FB lehel.
Tumblr media
Kamp
Lisaks Strelkale sai „liigselt“ (kokku käisin seal vist 5 korda) külastatud ka Gorki parki, kus toimus meie projekti prototüüp. Projekti eesmärk oli tuua inimesed loodusele lähemale ja näidata, et looduse avastamine pole tegelikult nii keeruline kui alguses võiks arvata. Eesmärgi saavutasime läbi huvitava koha (leida looduslik koht linnas, kus elab 16 miljonit inimest … keeruline, aga sai tehtud), meeldiva õhtusöögi ja muude elementidega (jäävad hetkel saladuseks, üks päris üritus tuleb veel :D). Aaa… meie prototüübi päeval oli Moskva linna sünnipäev. Kogu linn on paksult rahvast täis. Ma pole vist kusagil varem näinud nii palju inimesi. Õnneks toimus seetõttu ka linnas palju huvitavat. Esiteks muidugi suur kogus ilutulestikku, mis taevasse lasti, kuid ka väga huvitavad reivid.
Tumblr media
Tulemus, mis õnneks meeldis kõigile (mitte,et selles oleks kunagi kahtlust olnud)
See oli üks suuremaid eesmärke Moskvasse minekul. Külastada vähemalt ühte õiget Moskva underground reivi. See õnnestus isegi kahel korral. Pean tunnistama, väga meeldis. Inimesed olid äärmiselt sõbralikud ja väga stiilsed. Tundus, et oleks sattunud kuhugile moeetendusele. Reivid toimusid suurtes nõukaaegsetes tööstuslinnakutes. Need olid pooleldi korda tehtud ja osaliselt kaunistatud. Meenutasid Eesti loomelinnakuid, kuid natukene vähem hoolitsetud. Samas lõi see meeldiva kontrasti, mis oli reivile väga kohane. Varikatuseid ja talasid kaunistasid erinevates värvides lambid, istuda sai uhketes tugitoolides ja kiduratel taburettidel ning seinu kaunistasid räsitud, aga uhked Pärsia vaibad. Lisaks oli linnakus mitu tänavatoidu kohta, kuid ikka gurmeetoit - sushi rullid,  kosher/halal liha ja taimetoit. Muusikat oli ka seinast seina. Rasket techno kütet ja rahulikumat down tempo vaibe. Midagi kõigile. Drooge oli palju, pakuti vähe, ei teinud üldse. Samas nagu Venemaale kohane, siis oli viina. Seda sai korralikult degusteeritud.
Tumblr media
Esimene mõnusa vaibiga Koht
Tumblr media
Sama koht, teine õu.
Tumblr media
Kolme päevane reivifestival, kuhu me jõudsime viimase päeva viimastel tundidel ja ikka EPIC!
Käisin ka turistiasju tegemas. Punane Väljak – check, Suur kuldne kirik – check, mõned muuseumid – check.
Tumblr media
Üks turistikas ka!
Kokkuvõttes oli äärmiselt tore ja soe reis. Kõik inimesed kellega BalticLab programmi sai kogetud jäävad meelde, ning eriti lähedaseks muutusid minu meeskonnakaaslased. Õnneks pole seiklused nendega veel läbi, kuna projekt vajab teostust ja ma näen neid kindlasti veel. Moskva ise jättis kustumatu mulje ja kõik eelarvamused, mis mul venelastest ja Venemaast olid, said õnnelikul kombel ümberlükatud. Tegemist on külalislahkete, sõbralike ja avatud inimestega. Lihtsalt ära tee midagi lolli ja sinuga ei juhtu ka midagi – üldine moraal, mis kehtib vist igal pool.
Tumblr media
Okei, üks veel - aga see on ka viimane
 Davai, hetkel juba tagasi Utrechtis ja esimesed loengud tehtud. Kohe varsti asun anarhistide ja skvattijate rajooni vegan õhtusöögile ja kultuuriprogrammi kaema.           
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
Kiire hüpe Eestisse ja esimesed muljed Hollandist.
Norra on seekord selja taga. Ees on terve aasta Hollandi Kuningriigis. Vaadates nüüd tagasi, siis tegin Norras kogu suve tööd, kuid lõppkokkuvõttes oli tegemist ikkagi väikese puhkusega. Elu oli rahulik ja stressivaba. Esimene hetk Eestis tekitas tuletas meelde, et siin on ühiskond ja inimesed rohkem enesesse tõmbunud ja kõvasti raskema suhtumisega. Nimelt, astusin lennujaamast välja ja tellisin takso. Taksojuht alustas suhtlust kõva sõimuga ja kirus kõiki lennujaamas olevaid autojuhte. Hetk hiljem sõimas ta juba Tallinna liiklust ja lõpuks otsustas parkida peateel, tiheda liikluse keskel ja paluda mul seal väljuda. „Welcome to Estonia“ tõesti. Samas tuleb tõdeda, et kogu ülejäänud nädal oli suurepärane. Tore oli näha vanu sõpru ja veeta aega perekonnaga. Õlu oli odav, kohad sama kaunid ja meeleolu rõõmus.
Tumblr media
Kaunis Vallikraavi tänav
Sügav vabandus nende ees, kellega ei jõudnud kohtuda ja muljetada, kuid eks järgmine kord. Eraldi tuleb kindlasti mainida nädala tippsündmust, Martini ja Jaanika pulm. Esimest korda üle aastate oli suur võimalus, et käkid (Martin, Madis, Aadi, Rauno ja mina) saame kõik uuesti kokku ja seda kaunil sündmusel. Tegemist oli ka mu esimese kirikliku, õigeusu laulatusega. Huvitav kogemus ja ilus rituaal. Pulmapidu oli meeleolukas ja uued inimesed, kellega tutvusin, ilusad ja inspireerivad. Hommikune pulmapohmakas oli ka meeldejääv.
Tumblr media
Möödasõit pulmamasinast 
Laupäeval, enne Hollandisse minekut käisin ka Nummerti sünnipäeval, sai ikkagi lubatud. See oli klassikaline majapidu ja täpselt selline õige rahulik chill enne öist sõitu. Kusagil kella 1 paiku sai peolt paduvihmas koju kõnnitud. Jällegi üks tore kogemus, täiesti tühjadel tänavatel kõvas paduvihmas jalutada. Kella kuue paiku olin Tallinnas ja minu suureks üllatuseks tuli sõber Rafu mind ära saatma. Tuus. Reis Hollandisse oli raske. Nädal täis meeleolukaid kohtumisi andis füüsiliselt tunda ja korduvad turbulentsi lained ei aidanud mitte kuidagi enesetundele kaasa. Pärast pikki palveid erinevate jumaluste poole, võttis keegi mind kuulda ja maandusin rahulikult Amsterdamis ja sealt kiiresti kiiresti rongiga Utrechti. Jõudes uude linna hakkas seiklus uuesti pihta. Kuna oli parasjagu pühapäev, siis mitte miski ei töötanud ja selleks, et korteri võtmeid kätte saada, pidi ühikasse minema. Selleks, et ühikasse siseneda oli võtmeid vaja. Loll ring, aga õnneks pärast lühikest pausi asi laabus.
Elu Utrechis on olnud kõike muud kui rahulik – positiivses võtmes. Minu tuba on kõige väiksem, kuid ikkagi suurem, kui Norra oma.
Tumblr media
Tuba
Meie korter on ainukene, kellel on rõdu ja see on päris suur. Vaade pole teab kui hea, aga seal saab rahulikult suitsu teha ja otsustasime, et ostame endale ka väikese grilli – populaarsus ühikamajas kasvab meeletult. Naabriteks on mul kolm toredat neiut. Üks Iirimaalt, üks Kanadast ja üks Inglismaalt. Lisaks elab meiega ka tore tüüp Saksamaalt. Kõik saavad hästi läbi, hetkel. Ühikas asub suures tehnoloogia ja teaduslinnakus linna ääres. Maja on uus ja puhas. Välimuselt on kaugelt kaunis, lähedalt meenutab avalikku käimlat – välisseinad on kaetud sinakas valgete keraamiliste plaatidega.
Tumblr media
Jooksin linnast välja ja avastasin põldude vahelt kauni vaate teaduslinnakule
Üks lahedamaid „kultuurišokke“ tuli hommikul ühikauksest välja astudes, kui kell 8 hommikul olid tänavad rattureid täis ja tekkis täielik Tour d’ÖÖ fiiling. Ainuke vahe on selles, et kogu linn on selline ja nii koguaeg. #mõnus.
Utrechti linn on silmapaistev. Nii oma väikeste kanalite, klassikalise ja modernse arhitektuuri sümbioosi, abivalmis inimeste ja muidugi rataste poolest. Esimese asjana sai endale õige Hollandi ratas soetatud. Fixed-gear, must ja lenksul oleva raamiga. Sõidab hästi ja häält ei tee. Armusin nii ära, et suure tõenäosusega toon pilli koju. Lisaks avasin endale kohaliku pangakonto (saan ka internetis makse sooritada – mitte nagu Norra), registreerisin ennast elanikuks ja kohtusin kursakaaslaste ja õppejõududega.  
Tumblr media
Suksu
Hetkel pean lõpetama, kuna olen Amsterdami lennujaamas ja just algas pardaleminek Moskva lennukile. Moskvas toimub viimane BalticLabi moodul, aga sellest natukene hiljem.
Olge tublid.  
Tumblr media
#kanal
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
Kõik jamad ja öine jalutuskäik
Suvi Norras hakkab tasapisi läbi saama ja kokkuvõtteks mõtlesin siia kirjutada mõned jamad, millega ma köögis hakkama olen saanud ja annan lühikese kokkuvõtte ühest lahedamast matkast, mis siiani olen teinud. 
Tumblr media
Külmikureiv!
Apsakaid tuleb siin igapäevaselt ette, aga vahetevahel tuleb ka suuremate jamade eest vastutust võtta. Ma olen erinevaid toite põhja kõrvetanud. Kõige tavalisem on kastmepottide liigne “pruunistamine” või juhusliku lihatüki ahju unustamine. Ühe korra nägin, kuidas üle 100 creme brule lihtsalt prügikasti visati, kuna keegi unustas nad liiga kauaks ahju. Seekord mitte mina. Olen ka mõned nõud maha pillanud, osades toit sees. Tavaliselt on mu reaktsioon piisavalt hea, et jalaga kõige hullem ära päästa, aga kui üle 5 kilo raskune anum varba peale kukub - pole just kõige mugavam. Mis seal ikka, hari kätte ja põrand puhtaks, samal ajal kui sakslasest kokk su peale karjub. Paar korda sai ka valed toidud ettevalmistatud ja ahju pistetud. Eks siis oli dilemma, kas vahetada menüüd või lasta inimestel kauem oodata ja teha uus toit. Sakslane jälle karjub. Oh well. 
Tumblr media
 Öise jalutuskäigu algus.
Kõige suurem draama tekkis sellest, kui ma valmistasin saali ette ja veevannidesse kuuma vee jooksma ja samal hetkel hõikas keegi mind kööki. Umbes pool tundi hiljem jooksis kelner kööki ja uuris hüsteerias, kes unustas vee jooksma. Esimene mõte peas oli - haha, kes see debiilik oli. Sekund hiljem jõudis kohale, et see neandertaallane olin mina. Kui saali jõudsin kattis põrandat korralik bassein. Avamiseni oli paar tundi aega. Kogu minu aeg kulus selle peale, et suurte laualinadega põrand kuidagi kuivaks saada. Õnneks said köögis teised kokad minu kohustused endale võtta, samal ajal kui ma neljakäpukil põrandat kuivatasin. Kaks tundi hiljem oli põrand kuiv ja ekstra puhas. 
Tumblr media
Märg oli.
Kõik jamad, millega hakkama olen saanud on õnneks olnud võrdlemisi lihtsad ja mitte midagi jubedat. Keegi pole kordagi toiduta jäänud. Lisaks anti mulle juba juuni lõpus õhtuti kogu soe köök ja toitude ettevalmistamine juhtida ja nii sakslasest peakoka abi kui ka norrakast peakokk kutsusid järgmiseks aastaks tagasi - eks näeb. 
Tumblr media
Umbes nädal tagasi otsustasin, et enne Norrast lahkumist peaks tegema ühe korraliku öise jalutuskäigu. Plaan oli jõuda Skala tippu ja näha päiksetõusu. Jälgisin ilmateadet ja ühel kolmapäeval, kui ilmateade lubas pilvitut ööd ja hommikut, pakkisin seljakoti kokku ja astusin uksest kell veerand kaks välja. Laenasin sõbralt pealambi ja hakkasin astuma. Loeni küla on ainukene koht, mis on valgustatud ja kogu ümbrus oli kottpime. Seekordne matk tippu oli kõvasti lihtsam kui eelmine kord. Peamiseks põhjuseks oli vihma ja tugeva tuule puudumine. Öö oli vapustavalt ilus. Kogu linnutee oli näha, kahjuks pole mu fotokas nii võimas, et oleks korralik pilte. Pool teest üles läks libedalt. Ilm oli meeldivalt sume ja lisada sinna juurde täielik vaikus - väga diip ja spirituaalne kogemus. Teine pool teest oli raske. Kolm kilomeetrit järsust mäest üles, samal ajal, kui päike järk järgult horisonti valgustab - vahepeal tekkis kartus, et ei jõuagi päiksetõusuks üles. 
Tumblr media
All paistab Loen, öö annab teed päevale. 
Kui ma lõpuks Skala tippu jõudsin olin läbimärg ja väsinud, aga päiksetõusuni oli veel veerand tundi aega. Seega kiiresti vesi keema ja kuivad riided selga. Teetass käes ja kohalik lambavillatekk ümber astusin hüti uksest välja ja kõndisin päiksetõusu poole. Kaua polnud vaja oodata. See päiksetõus oli vist üks ilusamaid, mida olen kogenud - öine matk ja raske ronimine kindlasti võimendasid tunnet. Hütis ööbis kusagil 8 inimest, kes kõik oli seal selleks, et sama päiksetõusu nautida. 
Tumblr media
hommikuvärvid
Tumblr media
Tadaa!
Tumblr media Tumblr media
Väsinud, aga õnnelik!
Tumblr media
Mini-panoraam
Mäest allatulek oli vist üks kiiremaid, mis ma olen teinud. Ma põhimõtteliselt jooksin mäest alla. Päiksetõus oli kell 5:30 ja kodus olin kell 9. Miks? Sest kell kolm hakkas töö. Seega õhtul kell 11 lõpetasin töö, kogu öö matkasin ja hommikul kell 9 sain magama. Mõned tunnid und ja siis tudisevate jalgadega tööle. Täiesti väärt. 
Tumblr media
Kõik tipud olid liustikega kaetud.
Tumblr media
Varahommikune vaade kodufjordile.
Tumblr media
Kiire suits ja siis magama!
Suvi on kiirelt läinud . Oma huvitavate seikluste ja igava rutiiniga. Üldiselt on tore olnud ja kaks unistust (külastada Norrat ja töötada köögis kokana) on teoks saanud. Nüüd korraks Eestisse ja sealt edasi Hollandisse ja Venemaale.
Tumblr media
#jalutuskäikpoleveelläbi
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
Kaljuronimine Via Ferratal
Vabadel päevadel siin igav ei hakka. Tuleb ise huvi tunda ja avastada. Täna oli see päev, kus ma otsustasin, et võtan ette suurima kohaliku turismiatraktsiooni, Via Ferrata. Tegemist on umbes kilomeetrise rajaga, mis hõlmab matkamist ja kaljuronimist. Otsustasime töökaaslasega, et koos ronida on huvitavam ja kuna mõlemal oli vaba päev, siis saime Loen Active’is (ettevõtte, kes haldab Via Ferratat) kell 9 hommikul kokku. Ärgates avastasin, et päike paistis ja ilm tundus võrratu (kogu eelmine nädal sadas). Seega pakkisin seljakotti 2 pudelit vett, pusa ja õuna, panin klapid kõrva ja hakkasin tatsuma. Loen Activis oli mitu gruppi juba ees ja tundus, et kogu külal oli sama mõte, mis meil. Õnneks kaua ei pidanud ootama ja vähem kui poole tunniga oli varustus käes (rakmed, kiiver ja matkasaapad) ning seiklus võis alata. Esimene tõus Via Ferrata platvormile oli vist üks füüsiliselt väsitavamaid osi selle raja puhul.
Tumblr media
Eesmärk oli vasakpoolse künka tipp.
Platvormil saime kokku grupiga, kes alustas umbes pool tundi enne meid. Grupp koosnes ühest perekonnast ja sõpradest. See grupp oli meil koguaeg ees ja ronimine nende taga muutus vahepeal ikka päris häirivaks. Peamine põhjus oli see, et nad liikusid jube aeglaselt ja tugevamad ronijad panid ees minema ja jätsid pereisa ja pereema maha. Neile oli ronimine ja keerulised kohad väga rasked ja meie ülesandeks langes nende motiveerimine ja aitamine. Tegin mõned väga inspireerivad kõned ja aitasin nii kuidas sain. Lõpp oli õnnelik, kuna kõik jõudsid ilusasti tippu.
Tumblr media
Töökaaslane ja ronimispartner Anna 
 Platvormi juurest hakkas kaabel pihta. Idee seisnes selles, et ronija kinnitas ennast karabiinidega kaabli külge ja juhul kui keegi libiseb või kukub, siis kaabel, rakmed ja köied ei lase kukkuda rohkem kui 1,5m. Seadsin endale eesmärgiks, et ronin mööda kaljut ja kasutan kaablit enda vinnamiseks nii vähe kui võimalik. 
Tumblr media
Kinnitus ja tuleb välja, et wake’i kindad sobivad ka suurepäraselt ronimiseks.
Via Ferrata polnud nii keeruline kui ma alguses arvasin. Esimene kolmandik oli võrdlemisi lihtne. Natukene häirivaks muutus see, et kinnitust tuli umbes iga 5-10 m tagant vahetada, kuid see on täiesti arusaadav. Lihtsalt vahepeal, kui unustasid, siis tuli äkilise ehmatusena, kui kinnitused sind järsult tagasi tõmbasid ja kui selline situatsioon juhtus kusagil keerulisemas kohas, siis oli vandumist palju. Teekond ise jagunes kolmeks. Esimene oli lihtne liikumine koos väiksemate ronimistega. Selline tutvustus. Teine kolmandik oli juba keerulisem ja nõudis korralikult füüsilist tööd. Minu plaan ainult kaljut liikumiseks kasutada oli vahepeal täiesti võimatu ja siis tuli lihtsalt mööda kaablit ennast edasi vinnata. Teine kolmandik jagunes kaheks. Lihtne ja keeruline rada. Keeruline rada oli soovituslik ainult neile, kes on väga heas füüsilises vormis ja kindlasti tegelenud kaljuronimisega. Raskusastmeks oli pandud Extreme :D . Otseloomulikult otsustasime mööda seda liikuda. Päris kiiresti sai selgeks, miks see soovitus, hoiatus oli sinna pandud. Järsud ronimised mööda lauget ja vertikaalset seina üles muutusid päris kiiresti suhteliselt keeruliseks. 
Tumblr media
Esimene kolmandik ja kurat, kinnitused jäid kinni!
Keerulist rada täitsid siledad vertikaalsed seinad, karniisid ja rippkohad. Kõige tipuks oli muidugi teadmine, et all on umbes paarisaja meetrine sügavik. Turnimine oli jõudu ja aeganõudev, kuid väga põnev ja väljakutsuv. Muidugi kogu teekonda ilustasid suurepärased vaated Loenile, Oldenile ja kohalikele fjordidele. Ronides tekkis osades kohtades küll “Oh sa vana pekk, mida ma nüüd peaks tegema ja miks mu jalg ja käsi täiega värisevad” tunne. Lisaks tuli pereisa motiveerida, kes otsustas, et keeruline tee on ikka tema vallutada, Mingi hetk lubas ta meil lihtsalt temast mööduda, kuid enne tegime kindlaks, et ta jõuab ilusasti üles. 
Tumblr media
Anna annab minna
Tumblr media
Eksistentsialistlikud küsimused, nagu “Miks ma siin olen?” ja “Kas mu karma on positiivne?” käisid paaril korral peast läbi. 
Tumblr media
Kohalik ehitaja kaablitöid tegemas. 
Tumblr media
Vaata korraks selja taha!
Kui keeruline osa lõppes, tegime väikese söögi- ja puhkepausi. Viimane kolmandik koosnes kahest atraktsioonist. Rippsillast ja kaablist. Via Ferrata ise tähendab rauast teed. Rippsild on 120 m pikk ja kanjon selle all 160 m sügav. Kaabel oli lühem ja läks üle vähemsügavama kalju. Otsustasime, et proovime mõlemat! Nii silla kui kaabli puhul tuli ennast ikka kinnitustega julgestada.
Tumblr media
Sild
Tumblr media
Vaade alla
Tumblr media
Ülijulgustav oleks see, kui värav sillale ei meenutaks surnukirstu :D 
Tumblr media
Kaabel. Kusagil kaabli keskel hakkas see väga pööraselt värisema ja korraks jooksis peast läbi mõte, et äkki peaks lahti laskma ja reseti tegema. 
Sild ja kaabel läbitud ei jäänud muud üle, kui tippu ronida ja sealt tagasi koju kõndida. Kõndimiseks arvestasime paar tundi. Mäe tippu ehitatakse hetkel restorani ja meie suureks üllatuseks, pärast 15 minutilist jalutuskäiku ja juhuslikku hääletamist, jäi betoonirekka seisma ja võttis meid peale ning tõi meid tagasi Loenisse. Suurepärane lõpetus suurepärasele seiklusele!
Tumblr media
Tipus!
Tumblr media
Rekkal ja kõik jalutajad, kes pidid mäest alla kõndima!
Tumblr media
Uus sõber, rekkajuhi paari kuune kutsu!
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
Skåla vallutamine
Järgneb lugu retkest, mis algab positiivselt, kuid ühel hetkel muutub täiesti väljakannatamatuks. Lõpp on ikka õnnelik.
Ühel vabal päeval, vast üks nädal tagasi, otsustasin uuesti Norra kõige pikema ülesmäge matkaraja läbi kõndida. Eelmine kord jäi tegevus pooleli, kuna kõrgemal oli rada kaetud lumega ja minu meeldivad kevad-sügis tänavakingad sellist sumpamist ei kannatanud. Erinevate töökaaslaste käest sain teada, et nüüd peaks rada terves ulatuses lume vaba olema ja nõnda otsustasingi uuesti proovida. 
Tumblr media
Vaade matkaraja algusest.
Retk algas hommikul kell 10. Algselt oli plaan uksest kell 9 välja astuda, kuid vihm rikkus selle ära. Kella 10 ajal oli ilm natukene selgem ja ilmateade lubas, et kella 1-2 ajal tuleb isegi päike välja. Kuna tippu marssimine võtab umbes 4 h aega, siis astusin enamvähem viimasel hetkel välja, et päiksepaiste ajal tipus olla. Esimene vaade taevasse päikest küll kusagilt ei lubanud. Seljakotti sai pakitud pusa ja igaks juhuks ka vihmajope. Esimese 1,5 h jõudsin umbes samasse kohta, kus eelmine kord lõpetasin. See lõik oli väga lihtne, eelmise korraga võrreldes. See andis natukene aimu, et kogu see ronimine, kuumas köögis 7-8 h askeldamine ja trenn on kehalist olukorda kõvasti parandanud. Mis tegi selle lõigu eriti toredaks oli pilvedes kõndimine. Esmakordselt avanes selline võimalus. Üldiselt kõnniks nagu väga tihkes udus, kuid see udu liigub päris kiiresti ja on kõvasti niiskem. 
Tumblr media
My cloud nr. 9.
Tumblr media
Veevõtu koht
Tumblr media
Mitu kihti läbitud ja üksikud laskujad
Tumblr media
Umbes 10 meetrit nähtavust.
Kusagil poolel teel läks ilm äkitselt väga jahedaks ja mis veel hullem - paduvihm. Tuli välja, et ma kõndisin otse suurde vihmapilve ja nähtavus muutus eriti halvaks, olin paari minutiga läbimärg, ning lisaks kuna olin puude piirist kõrgemal, siis puhus ka räme tuul. Sellele vaatamata otsustasin, et ei jäta retke pooleli ja kuna jõudu on isegi üle, siis pressime lihtsalt kiiremini edasi. Osaliselt oli see hea mõte, kuna umbes pool tundi hiljem jäi vihm järele ja tuul vaibus, aga halb oli see, et temperatuur langes veelgi ja osasid kohti kattis lumi. 
Tumblr media
Ekstra, ekstra libe. Mõistan, miks ronijad ja mägedes matkajad suusakeppe kaasas kannavad. 
Tumblr media
Väga kaunis mägijärv
Kusagil nägin väikest silti, mis näitas, et tippu on kõigest 3 kilomeetrit (kogu teekond on 8 km pikk). See 3 kilomeetrit võttis sama palju aega kui eelmised 5 ja lisaks olid vist elu kõige raskemad. Tugev tuul tuli tagasi. Vahepeal olid iilid nii tugevad, et pidin tasakaalu säilitamiseks seisma jääma. Läbimärjana oli see eriti ropp. Mingi hetk märkasin, et mu käed on üles paistetanud. Selline mulje oli, nagu mesilased oleks nõelanud. Ise arvasin et see on külmast (hiljem sain teada, et see on nii külmast, kui ka kõrguse vahetusest. Kombinatsioon jamab veresoontega ja käed ning jalad võivad paiste minna). Lisaks oli ülesminek järsk ja minu energiavarud olid lõppemas, pärast vihma käest põgenemist, seega pidin umbes iga 10 m. tagant pausi tegema. 
Tumblr media
Aitäh nooled, poleks ise osanud arvata, kuhu liikuda. 
Tumblr media
Vaade mägede poole, sherpa kivihunnik ja Austria teekaaslased.
Tumblr media
Vaade Loeni poole. Ehk sealt alt, väikesest külast algas jalutuskäik. 
Tumblr media
Sherpakivid näitavad suunda ja juhatavad teed. 
Lõpuks, pärast kolme ja poolt tundi ronimist õnnestus mul läbi pilvede silmata minu sihtpunkti, milleks oli väike kividest laotud majake. See oli 19 sajandi lõpus ehitatud tuberkuloosihaigete puhkekoht, kuid kui projektijuhile jõudis kohale, et tuberkuloosihaiged ei jõua kunagi nii kõrgele ronida, muutis ta selle matkajate peatuspaigaks. Kohe, kui uksest sisse kakerdasin, prantsatasin esimesse ettejuhtuvasse tooli istuma. Järgmisena tuli ülikiiresti märgadest riietest välja saada ja kuiv särk selga ajada. Varu pükse kahjuks kaasas polnud. Järgmised 15 minutit istusin pea laual ja üritasin mitte pilti tasku visata. Korraks nagu mäletasin, et keegi tädike küsis, kas ma olen väsinud ja onju kogu see rännak oli seda väärt. Tollel hetkel kaalusin tõsiselt, kas ikka oli ja kas peaks midagi koledat eesti keeles selle peale vastama. Õnneks vastasin väga nõrga naeratuse ja noogutusega. Järgmisena valmistasin endale kuuma tee, tõmbasin lambavillast teki endale ümber, tegin ahju tule ja istusin mõtiskledes järgmised pool tundi ahju ees. 
Tumblr media
Vahepeal tuli isegi kassiahastus peale. Lõpuks silmasin läbi pilvede siluetti.
Tumblr media
Majas oli võimalik ööbida, süüa ja juua. Kõik oli koha peal olemas välja arvatud vesi, mida tuli alt järvest tuua või lumest sulatada. Ööbimine ja söök maksid. Maksmine käis nii, et libistasid raha väikesesse seifi või jätsid oma krediitkaardi nr. Hinnad olid päris krõbedad, aga Norra noh.
Tumblr media
Kommuun
Tumblr media
Tuli oli jõhker sõber.
Pärast tunnikest puhkust otsustasin, et jõuvarud on piisavalt taastunud, et võib uuesti jalad alla võtta ning laskuma hakata. See oli palju lõbusam, sest tuul oli vaibunud, vihm oli möödunud ja ilm oli natukene soojemaks läinud. Laskumine võttis aega kõigest pool tundi vähem, mis näitas, et isegi mäest alla kõndimine on tükk tööd ja tegemist. 
.
Tumblr media
Korraks tuli isegi päike välja. 
Tumblr media
Peidetud juga
Koju jõudsin kusagil kell 6 või 7 õhtul ja pärast kiiret dušši viskasin vist kohe magama. Mis oli see kord tore ja üllatav - põlved ei valutanud. Ronides üritasin raskuse viia paremale jalale ja tundus, et töötas. Järgmine päev tööl oli muidugi huvitav, kui isegi trepist üles kõndimine võttis omajagu aega ja kükitamine oli täiesti välistatud.  
Tumblr media
Lõpetuseks - “Maastikuvaade lehmaga all, paremas nurgas” 2016
PS:  Käed võtsid normaalse kuju alles järgmisel hommikul.
0 notes
jekajalutab · 8 years
Text
Kõik, mis on vahepeal toimunud
Aeg liigub siin üsna kiiresti. Mul pole enam pikka aega meeles, mis nädalapäevaga on tegemist. Siin on tööpäev või vaba päev. Tööpäevad lähevad üsna kiiresti, kuna köögis on tegevust palju ning aega puhata tegelikult pole. Olles olnud siin umbes kuu aega on enamus nimed ja näod kokku viidud ning tean, keda tülitada, keda mitte, kes on sõbralik ja kes hakkab jaurama. Millegipärast on mulle sattunud peaaegu ainult õhtused vahetused. Hommikune vahetus aitab toitu ette valmistada ja tegeleb üldiste kohustustega, mis vajavad lahendamist, päevane vahetus aitab hommikust ja õhtust vahetust ja õhtused inimesed valmistavad külalistele toitu ning koristavad. Juuli töögraafik on valmis ja mul on ainult 4 vaba päeva. Üritasin saada rohkem, et liituda oma Balticlab meeskonnaga Minskis üheks nädalavahetuseks, kuid põhjusel, et meid on köögis liiga vähe (üks inimene ei tulnud kohale ja seetõttu on köögis tööjõu puudus), ei lastud mind minema. 
Tumblr media
Köök, kus süüa teeme. Ees kuum köök, taga külm köök. 
Tumblr media
Grill, kus peaaegu iga õhtu midagi valmistan. 
Vahepeal oli ka Jaanipäev, mida siin väga palju ei tähistata, kuid saime alguses paari sõbraga meie majas kokku ja varahommikuks oli ikkagi maja pidulisi täis. Tore. 
Tumblr media
Jaanipäeva vorst, Jaanipäeva tequila, Jaanipäeva single malt viski ja Jaanipäeva täiesti arusaamatu norra rüübe. 
Tumblr media
Jaanipäeva väga varahommikune paadisõit.
Tumblr media
Hotellis on ka korralik spaa koos väikese veekeskusega ja välibasseiniga, mis tuli Jaanipäeva järgsel päeval kasuks. 
Oma vähestele vabadel päevadel käin ja avastan kohalikku maastikku. Iga korraga üritan järjest kõrgemaid kohti vallutada. Iga kord on sama situatsioon, kus tegelikult alguses ei jõua ja vahel tahaks isegi tagasi pöörata, kuid alati on sihtkoht olnud kogu vaeva väärt. Viimasel ajal on tagasi alla liikudes hakanud vasak põlv, mis rattamatka ajal viga sai, valusalt tunda andma. Kui asi edasi kestab, siis peaks vist kuhugile arsti juurde minema. 
Tumblr media
Kohalik džungel
Tumblr media
Sellise looduse pärast liigungi iga vaba päev metsas või mägedes. 
Tumblr media
Vaade
Tumblr media
Mägedes on päris palju karjusehütte, millest osad on päris elamiskõlbulikud, kuid suurem osa on lukus. Kuna sellel antud päeval hakkas just just vihma sadama, siis tuli leida endale kiiresti peavari.
Tumblr media
Vihma eest varju. Siin sai lõunastatud, suitsu tehtud, kirjutatud ja vihma möödumist oodatud. Akna kohal oli kohalik 60% samakas, mida ei julenud seekord proovida. 
Tumblr media
Lammas tahtis ka vihma eest pakku, ma ei lasknud sisse. Lammas sittus seepeale ukse esise täis. 
Tumblr media
zen
Tumblr media
Lisaks tegeleme vabal ajal igasuguse muu sportliku tegevusega - õlu kaasa arvatud. 
Ilm on siin täiesti segane. Poole tunniga võib päikesepaisteline ilm muutuda kõvaks tormiks või vastupidi. Pilved on siin vahel nii madalad, et soovi korral võib vabalt neisse kõndima minna ja temperatuur kõigub ka päris palju. 
Tumblr media
Pilved
Tumblr media
Vahelduva pilvisusega vaade
Tegelikult on siin päris tore ja huvitav. Kuu on oldud, kaks kuud veel. Esimest palka pole kätte saanud, kuna - bürokraatia. Vaja taotleda Norra ID numbrit, see võtab kolm nädalat, siis on vaja avada kohalik pangakonto ja alles siis saab raha. Varsti peaks tulema. Senikaua söön köögis toitu.
Tumblr media
1 note · View note